Kõndisin taas kord põldudevahelisel Saaremaa teel, olles nördinud, et „Eesti taimede kukeaabits“ oli järjekordselt linna ununenud. Ammu on küll Kotkajärvelt tuttavad raudrohi ja ristik, takjas ja ohakas ning lõpuks ka Eestis elades selgeks saanud, et naistepuna õied on hoopistükis kollased ja angervaksa omad suured valged rebasesabad, aga kui palju on veel teadamata!
Kordamine on tarkuse ema ja mul on küll vaja kolme- või enamkordset kinnitust (ehk mitmeid suvesid) teadmaks, et see kõige tavalisem sinkjas-lillakas kelluke on kurekatel ja mitte kurereha, käoraamat või mingi muu linnu ja tarbeeseme sulam. Eesti lillede nimed on vaimukad, ent keerulised: seanupp, härghein, tondipea, penikeel, koeratubakas, neiuvaip, näkirohi... Tahaks loota, et nad manavad midagi muinasjutulist silme ette, püsides seega paremini meeles.
Asusin pildistama põlluperve kaunitare, et hiljem kodus teatmiku ja interneti abil selgusele jõuda, mis lille nimi ning kas tema või tema nõbu ka Kanadas kasvab. Teadsin, et tee pealt kõrvale, pika rohu sisse astumine tähendaks tõsist riskimist puukidega, kuid see lisas omamoodi safaripinget. Lapsu kilkas samaaegselt kõrval vankris, kuna silmas aina oma lemmikuid – tuule käes sahisevaid puulatvu.
Esimesena jäi Kirde-Saaremaa metsa all silma punamarjaline põõsas. Selliseid metsaaluseid paarimeetrimehi on omajagu, aga millised neist on viirpuu, kontpuu või pooppuu, või hoopis paakspuu või kuslapuu, on siiamaani mulle selgusetuks jäänud. Neid nimesid seostab tihedamini inimestega; sealjuures ka nende lühendatud variantidega nagu laulja Voldemar KUSLAP, luuletaja Asko KÜNNAP ja esimese vabariigi aegne päevapiltnik Carl SARAP. Meeste nimede puutüvesid meenutavad lõputähed on aja möödudes ära murdunud või maha saetud.
Tõtt-öelda ei uskunud alul kuidagi, et see tagasihoidlik 1—3 m kõrgune põõsas, mis juuresoleval pildil, võib olla see peen poiss, keda inglise keeles Honeysuckle’iks nimetatakse, kuid ometi on. Kuslapuu iluaedades uhkeldavad ronitaimelised sugulased on lihtsalt enam tuntud. Metsategijad kiruvad teda: kõik kohad on täis rohkesti harunevate halli värvi okstega põõsaid. Nendest ei saa kergesti läbi, ei üle, ei alt. Samas on tema puit väga kõva ja sellest on valmistatud esemeid, millel on vaja suurt tugevust: jalutuskeppe, kangakudumissüstikuid, rehapulki ja heegelnõelu.
Ka Ontarios kasvab metsikuid kuslapuu liike nagu American fly honeysuckle (Lonicera canadensis) ja üllatas, et 10 meetrini roniva European honeysuckle’i (Lonicera periclymenum) rahvapärane nimi on torontolastele tuttav WOODBINE.
Märkmik: Põlluperve õpiõu
Eestlased Eestis | 10 Aug 2007 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
