tärkab tihtilugu tillukestest asjadest. Eriti tore on, kui juhuse tahtel ristuvad ootamatult kellegagi teed või saatus müksab millegi käiku. Sihikindel tegutsemine tõotab muidugi kindlamaid tulemusi.


Sõitsin Stockmanni kaubamaja rulltreppi pidi alla (mis muideks alati meenutab lapsepõlve sõite ema ja vanaemaga Eatoni kaubamajas Toronto kesklinnas). Märkasin, et minu eesoleval naisel ulatub mantli alt välja kirju kihnu kört. Madarapunase paelaga äärestatud loomulikult. Muidu nagu tavaline kaubakammija: hilistes 20-ndates naine, saapad, mantel ja müts, aga ka kört. Mind painas, et ei tekkinud parajat juhust temaga silmside saavutada ja pingutamatult paar sõna lausuda. Tahtsin talle lihtsalt öelda, kui ilus seelik tal on. (Alles hiljem meenus, et kihnu seelik on kört ja meeste kihnukirja kampsun troi.)

Tüdruk ei paistnud just eriti õnnelik olevat. Võibolla ei õnnestunud tal leida ihatud kaupa, see võis olla ülejõu kallis või saabas hõõrus. Ka sellepärast ei tahtnud ma teda oma komplimendiga „segada“. Siis tegi ta järsu vasakpöörde kingaosakonda ja oligi mu võimalus läinud. Olin endas pettunud, et ma erakordses olukorras truult ikka n-ö eestlast mängisin (ehk ülisõbralikku välismaalast EI mänginud). Võibolla oleks minu ütlemine parandanud neiu silmis muljet ebasõbralikest pealinlastest. Seevastu võibolla ta hoopis töötab ümber nurga Peda (Tallinna Pedagoogikaülikooli) kultuuriteaduskonnas ja tol hetkel oleks teda suutnud rõõmustada vaid õigete teksapükste leid.

Siiski, iga väike pingutus teise inimese nimel tekitab edaspidiste heade võngete teket. Seda suudab teha ka mõjuv pilt või sõnum, näiteks kaelkirjakult. Esimesena nägingi teda, või tema sarnast elukat. See oli Tartu maantee mäel Sikupilli kaubanduskeskuse lähedal. Olin kellegi autos ja tema hakkas silma nii erilise, kirju ja sümpaatsena reklaamtulbal. Värvid olid soojad ja sõnum lihtne: Olge sõbralikud.

Endastmõistetav, on ju? Nagu soovitus „pese hambaid“ või (jälle meenub Memm) „kas te silmi olete pesnud?“ Niisiis on mõnedele need tänavaäärsed plakatid ja Eesti Televisioonist vastutulevad südamekoputused à la Kuidas su perel täna läks? või Ütle naabrile tere tõepoolest liiast. Kuid halba nad igal juhul ei tee. Kuidas siis, kui istud teleka ees poolpaljalt ja ekraanile ilmuvad susse taevasse tõstvad õhupallid soovitusega Sussid jalga!. Osavalt lähenetakse sotsiaalsetele teemadele eestlastele omase huumoriga. Emotsionaalsete teradega igapäevaelust kutsutakse üles üksteisest hoolima, kokku hoidma ning aktiivselt lahendusi leidma, sealhulgas näidates üles sallivust ja usaldust.

Mõtlik koer istub üksi puu oksal ja kõlgutab saba: Vahel on hea omaette olla. Sulatõsi, ka see käitumine on õigustatud ja täiesti normaalne. Kuid hiljem, kui võimalik, Helista emale.

Plakatite ja ETV arvutigraafika ehk saadete vaheklippide taga on maalikunstnik ja graafik Jüri Mildebergi (s. 1965) omanäolised tööd. Lakoonilised ja mahedad, ent ometi salasärtsuga köitvad (mängivad eestlast). Algteostele lisasid oma käe ETV René Vilbre ja Renee Kelomees, teostas Afilm ning suurtoetajateks on taga Avatud Eesti Fond ja Balti-Ameerika Partnerlusprogramm. „Ühiseks eesmärgiks on edendada kodanikuühiskonda, mille oluliseks osaks on inimeste omaalgatus ja osalemine ühiskonnas. Selleni jõudmiseks on vaja muudatusi inimeste mõtlemises, väärtushinnangutes ja hoiakutes,“ on kirjas ETV pressiteates.


Eestis on varem suurtel välireklaamidel tehtud karmimates toonides sotsiaalkampaaniat, tuletades meelde üldinimlikku: Ära löö last, Ole kaine autojuht, Märka jalakäijat, Armastuse terviseks (kasuta kaitset) ja Julge kanda helkurit. Mulle isiklikult läheb enam tarvis praegust eetrisoovitust Ruttu tuttu!, mis saatepäeva lõppedes televaatajat unemütsi aina tihenevasse mustrisse sikutab.

Kuid enne toob ETV veel täna (25.01) vaatajateni Estonia lavalt otseülekandes heategevuskontserdi „Rahvusooperilt rannarahvale“, et aidata jaanuari alguses suurtormi käes kannatada saanud peresid. Üles astuvad Rahvusooperi solistid, ooperikoor, balletitrupp, sümfooniorkester ja Tõnis Mägi. Helistades saab telefoni teel annetada 25 või 100 krooni.

Eesti Punase Risti arvetele märksõnaga TSUNAAMI OHVRID ja EESTI TORM on kohalikelt kodanikelt siiani laekunud sadu tuhandeid kroone. Minnes kaasa oma muutuva maailmaga ja tulles teistele hädas vastu, kulub meil kõigil siiski alati ära see kõige lihtsam meeldetuletus: Naerata!

Märkmed: