Hansa ei ole vaid ilus tütarlapse nimi. „Vanasaksa keeles mõeldi hansa all paganlikele jumalatele üheskoos ohverdavat või ka koos söövat meestesalka. Mõni aeg hiljem tähendas sõna die Hanse võõral maal viibivat ja seal kollektiivselt oma elu ja vara turvavat kaupmeeste ning nende saatjate ühendust. 13. sajandil räägiti juba linnade hansast – Hansa Liidust. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna,” kirjutab ajaloolane ja Eestis tuntud raadiohääl Hillar Palamets.
25. rahvusvahelised Hansapäevad toimuvad Tartus 30. juunist 3. juulini. Üritust kuulutavaid postkaarte jagati Eesti postkontorites tasuta. Fotod: Alan Proosa ja Taavi Piibemann
Hansa liidu keskuseks oli Läänemere kagusopis paiknev Lübeck. Seal peetud Hansapäevadel arutati liidu pürgimusi ja nende elluviimise vahendeid. Nüüd on 25 aastat peetud veidi teistsuguseid Hansapäevi, mis meenutavad neid kadunud aegu: Euroopa vabakaubanduse algust mööda kaubateed Londonist Novgorodini.
Ka esimesed uue aja Hansapäevad peeti 1980. a. Lübeckis ja nüüd ringlevad need aastast aastasse mööda liitu kuulunud linnasid. 1993. a. peeti Hansapäevi Tallinnas, 2001. a. Riias (kui linn pühitses oma 800. sünnipäeva), möödunud aastal Turus, Soomes ja viie aasta pärast kogunetakse jälle Eestisse, Pärnusse aastal 2010.
„Hansa Liidu peamine eesmärk oli haarata enda kätte kogu Põhjamere ja Läänemere kaubandus, mis tema kõrgperioodil (XIV–XV sajandil) põhiosas ka õnnestus. Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu.
Hansa Liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. See toodi peamiselt Prantsusmaalt või Portugalist 20–30 väikese purjelaeva karavaniga ja vastukaubana võeti pardale Liivimaa teravili. Hansa kaubalaevade – kogede teekond Lübeckist Tallinna ehk Revalisse kestis soodsa tuulega nädala, vastutuule puhul kaks nädalat.
Liivimaa linnadest oli just Tartul kõige parem ühendus Pihkvaga, sealtkaudu ka Novgorodi feodaalse vabariigiga. Seda enam, et traditsiooniline veetee (Soome laht–Neeva jõgi–Laadoga järv–Volhovi jõgi) oli sageli ohustatud Vene-Rootsi piiritülide ja mereröövlite (vitaalivendade) tegevuse tõttu. Teekond läbi Tartu oli küll pikem, see-eest aga tunduvalt ohutum. Pealegi oli keskaegsel Tartul (Dorpatil) Emajõe ja Võrtsjärve ning lääne poole jäävate jõgede kaudu ühendus Pärnu ja merega. Vene kaupmehed saabusid Tartusse kas laiapõhjalistel lotjadel või talvel regedega.”
Järgmisest neljapäevast on Tartu linnas kõik need kaupmehed taas kokku tulnud. Neid on sinna oodata üle 1000 ning sama palju ka esinejaid. Rahval palutakse tulla keskajarõivastuses; oodatakse nii kaupmehi, linnaisasid, aupaklikke rüütleid kui kütkestavaid daame. Linn on jagatud viide ossa: jõelinn, raelinn (käsitöömeistrite laat), jaanilinn (kiriku kvartal), maalinn ja lastelinn.
Kultuuriprogrammi kuuluvad avastusretked linna ajalukku, (2005. a. tähistab Tartu linna esmamainimise 975. aastapäeva), seminarid, kesköö kontserdid ja Jaani kiriku pidulik taasavamine 29. juunil.
Rändnäitlejad, moosekandid ja rahvalaul on omal kohal Eesti vaimupealinnas – nooruselinnas. Ohtlikel aegadel saatis Peetriõu (Novgorodis asunud hansakontor) oma kassa, pitsati, skraa (põhikirja) ja arhiivi just Tartusse kui kõige idapoolsemasse hansalinna varjule.
„Et Lübecki huvid suundusid ikka enam läände, jäi Hansa idapoliitika üha rohkem Liivimaa linnade juhtida kuni 25 aastat kestnud kurnav Liivi sõda (1558-1583) laastas Liivimaa ja tõmbas idapoolsele hansakaubandusele lõpliku kriipsu. Kaubateed paiknesid ümber, Hansale oli määratud kaduda Euroopa majanduselu areenilt, kus ta ligemale kolme sajandi jooksul oli etendanud peamist osa.” (Hillar Palamets, artiklist „Hansateed ja Eesti”.)