Talvel olid pikalt pealinna suurtel reklaamitulpadel vaid mõned lilled; ühesõnaga tulbad ootasid reklaami. Küllap talvel ei jõua silmad palju kaugemale kui üle salli ääre ja paar sammu ette, aga huvitav siiski, et pinnad nii kaua tühjadena seisid. Suviseid välismaalastest turiste nad ka ei oodanud – reklaam on siiamaani veel ainult eestikeelne. Kevadel tõusid tänavaäärsetele tulpadele Tallinna Raekoda kujutavad müürilehed; ka omamoodi imeline nähtus kommertsiks ette nähtud pinnal, kuid nii teatati linnakondanikele, et nende raekoda saab tänavu 600-aastaseks.
13. mail väljastati Tallinna Raekoja 600. aastapäeva tähistav mark, mille kujundas Jaan Saar. Eraldi on ära toodud näide ühest hoone peafassaadil paiknevast lohepeakujulisest VEESÜLITIst. Need pärinevad aastast 1627
4.- 6. juunini toimusid Vanalinna päevad, mis on saanud suvealguse traditsiooniliseks sündmuseks alates 1982. aastast. Üritusi peeti kõikides vanalinna hoovides, aedades ja tornides. Reedel oli nn. muuseumite öö ja laupäeval kirikute öö, kui antud hoonete uksed olid ülipikalt valla. Raekoda ja tema plats on siiski alati kõige keskmeks ning nüüd, pärast värkset sisemist remonti võisid temas alata juubeliaasta üritused. Oktoobrini on raekoja keldrisaalis avatud näitus “Raad ja tema koda”, augusti lõpuni saab päeviti tutvuda kogu hoone sisuga (kell 10-16) ning ronida ka tema torni (kl. 11-18), et Vana Tooma seisukohta paremini mõista. Hea akustikaga kodanikesaalis toimub suvel nii vanamuusikaansamblite kui ka ooperikontserte. Ega kaua ei tulegi oodata järgmist, kogu vanalinna hõlmavat üritust: Keskaja päevad toimuvad 4.-11. juulini.
Tallinna linna omavalitsuse ehk rae tekkeaeg ei ole täpselt dateeritav, kuid seda võiks paigutada 1230-ndatesse aastatesse, mil Tallinna all-linna (vs. ülal- kui ka n-ö üleolev Toompea) hakkas kujunema käsitöölistest ja kaupmeestest püsielanikega asula. Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) mainitakse esimest korda Taani kuninga Erik V Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega linnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba. Siitpeale jäi raad (bürgermeistrid, raehärrad ja sündikud – juristid) ligi kuueks ja pooleks sajandiks pea kõiki linnaelu valdkondi juhtivaks institutsiooniks. Tähtsamate otsuste langetamisel pidi raad arvestama ka olulisemate gildide seisukohtadega. Gildid olid ametialased, usulised ja seltkondlikud ühendused, mis tekkisid 13. sajandil Skandinaaviamaade eeskujul. Varaseimaks peetakse Kanuti gildi, mõjukaimaks Suurgildi. Istungeid peeti raekojas, turuplatsi (s.t. Raekoja platsi) ääres asuvas kirjutajatoas või Pühavaimu kirikus, mida kasutati ka raeliikmete ühiste jumalateenistuste läbiviimiseks.
Raekoda ise, keskaegse Tallinna esindushoone, on Põhja-Euroopas ainus säilinud hilisgooti stiilis raekoda. Hoonet on esimest korda mainitud 1322 (consistoriumina) ja 1372 raekojana. Tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Kahekorruseline paekivist ehitisel on sadulkatus ja 8-tahuline konsooltorn. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp Vana Toomas.
1877. a. kehtestati keiser Aleksander II ukaasiga Balti linnades Vene üldine linnaseadus; raad jäi püsima vaid kohtuasutusena ning teda asendas volikogu (duuma). Rae viimane pidulik istung peeti 17. nov. 1889.
Kahe silma vahele võib jääda Raekoja tänav (pigem käik raekoja taga), kus asub 1370.a. ehitatud endine vanglahoone ja vanglaülema maja. Oma kodu on sinna sisse seadnud Raevangla fotomuuseum, kus äsja avati uus püsinäitus “Tallinn. Inimesed ja linn”. Keldris vahelduvad kaasaegsed fotonäitused.
Uudiseks võib olla ka väike hubane kohvikuke Tristan ja Isolde, mis asub raekoja kirdenurgas, uksega Raeapteegi poole. Keldi legend Tristan ja Isolde seiklusrikkast armastusloost inspireeris ka Tallinnas töötavat kunstnikku looma 14. sajandil nendeteemalise puunikerdise Raesaali pingi külgleenile.
Antud kohvikus on hämar, laudadel põlevad küünlad (aga ei suitsetata) ja väikestest võretatud akendest paistab ähmaselt Raekoja platsi turg. Seal istudes jääb aeg justkui seisma.
Ka Eesti lipp on tänavu juublilar - 4. juunil möödus 120 aastat meie rahvuslipu pühitsemisest Otepääl. Neid värve oli Eesti Üliõpilaste Selts juba 1881. aastal oma värvideks kinnitanud. Esimene sini-must-valge lipp õmmeldi Paula Hermanni eestvõttel maikuus 1884 ja pühitseti 04.06.1884 Otepää kirikumõisas. Seda päeva tähistati möödunud reedel esmakordselt ametklikult kui Eesti lipu päeva ning selle puhul ilmus ka Indrek Ilvese kujundatud mark.
