Lennart Meri saanuks 80 Kolme aasta eest manalateele lahkunud Eesti taasiseseisvusaja esimese president Lennart Meri saanuks 29. märtsil 80-aastaseks ning tema sünniaastapäeva tähistamiseks toimusid üritused mitmel pool Eestis. Viimsi Rannarahva Muuseumis avati valla aukodanikule pühendatud mäletusnäitus ja Viimsi Püha Jaakobi kirikus peeti tütarlastekoori Ellerhein kontsert tema mälestuseks.
Ilmus 5.50 kroonine Eesti siseposti mark Lennart Meri portreega ning lugemisrõõmuks ka kaks Meri elulooraamatut: Eesti Ekpressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri raamat „Lennart Meri: Kolmandat põlve poliitik“ heidab uut valgust presidendi ja tema suguvõsa elukäigule alates eelmise sajandi algusest ning sisaldab varem avaldamata arhiividokumente. Lisaks Lennarti välisministeeriumis töötanud isale Georg Merile tegeles poliitikaga juba Georgi isa Otto. Ilmus ka eesti- ja ingliskeelne „Lennart Meri. Rajaleidja. The Pathfinder“, milles ligi 30 president Meri sõpra ja kolleegi teda meenutavad, teiste seas tema poeg Mart Meri, vend Hindrek Meri, president Toomas Hendrik Ilves, Mart Laar, Martti Ahtisaari ning mitmed suursaadikud ja kirjanikud. Raamat on illustreeritud fotodega Meri reisidest, ametlikest visiitidest ja kohtumistest tuntud poliitikutega kogu maailmas.
New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1977 Tallinnfilm tähistas esimesena soome-ugri rahvaid Siberis filmimas käinud mehe sünniaastapäeva sellega, et taastas (digitaliseeris) viis Lennart Meri dokumentaalfilmi: „Veelinnurahvas“, „Linnutee tuuled“ (Nõukogude Liidus keelatud film, mis sai NYi filmifestivalil hõbemedali), „Kaleva hääled“, „Toorumi pojad“ ja „Shamaan“. Filmid on koondatud DVD kogumikule „Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia“, millel on peal eesti, soome, inglise ja vene keeleversioonid. Kõiki neid filme, intervjuusid Meriga ja uut portreefilmi mehest kui filmiloojast näidati 29. märtsil ETVs ja ETV2s kokku kaheksa tundi järjest. 1970- ja 80-ndatel tehtud filmid, mis (vähemalt lapsesilmale) mõjusid omal ajal süngetena, on nüüd restaureerituna puhtad ja sädelevad. Neid saavad järgnevad põlved imetleda ja nendest paremini õppida.
Läinud pühapäeval süüdati ka 20 Eesti vallas Merile mälestuslõkked. Ebaverest Kaali järveni põlevad tuled märkisid oletatava Kaali meteoriidi langemistrajektoori. Oma raamatus „Hõbevalgem“ esitas Meri eestlaste nime päritolu: „aestus“ tuleneb kreeka keelest ja tähendab tulikuuma. Meteoriidi lennu teooria põimub folklooriga endisaegse jumala Tharapita lennust Ebavere mäelt Saaremaale. Pihtla vallavanem teatas, et Kaali järve äärde püstitatakse Merile mälestusmärk.
Meri, Kennedy ja de Gaulle'i lennujaamad Vast kõige suurem ja silmapaistvam auavaldus on, et 29. märtsist kannab Tallinna (Ülemiste) Lennujaam Lennart Meri nime. Uut nime aga ei panda lennujaama terminali katusele: „Leidsime koos presidendi perega, et maailma lennujaamade katustele ei panda tavaliselt pikki nimesid,“ ütles lennujaama direktor Rein Loik Eesti Ekspressile, tuues näiteks New Yorgi John F. Kennedy ning Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaama. Pidulikul tseremoonial lennuterminalis avati Mare Mikofi tehtud Lennart Meri bareljeef ja Peeter Lauritsa loodud pannoo. President Ilves märkis: „See on väga loomulik, et Tallinna Lennujaam on saanud nime rännumehelt, kes nautis teel olemist ning kohtumist teistsuguste inimeste ja kultuuridega.“
Eesti Päevalehe repliigis visati hiljem nalja humoorika kokkusattumuse üle, et nüüdsest tuleks õigupoolest Tallinna lennundust puudutavates uudistes kirjutada sõna lennujaam lahku, kuna on tekkinud uus mõiste "
Lennu jaam". Aasiti, et „lennuliiklus Eestis on saanud endale uue kaitsepühaku – meie oma Lennu“.
Pühapäeval avati juba traditsiooniks saanud Lennart Meri konverents, kus kolme päeva vältel arutatakse Euroopat ja maailma puudutavaid välis- ja julgeolekupoliitika võtmeküsimusi. President Ilves rõhutas konverentsi avakõnes, et Lennart Merita poleks me vabadustahe suutnud end kuuldavaks ega mõistetavaks teha.
