www.DELFI.eeLigi 20 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist ei suuda Eesti venelased endiselt leppida oma privileegide kaotamisega, kirjutab suursaadik Mart Helme Soome ajalehes Helsingin Sanomat.
22. septembril, kui eestlased tähistasid vastupanuvõitluse päeva, kogunesid Eesti venelased Venemaa suursaadiku Juri Merzljakovi juhtimisel kalmistule pronkssõduri juurde pärgi ja lilli asetama. Tähistati Tallinna vabastamist 1944. aasta septembris, kirjutab Helme Helsingin Sanomates.
Helme sõnul ei kirjelda miski paremini eestlaste ja Eesti venelaste vahelist lõhet.
Eestlaste ja eestivenelaste arusaam ajaloost on täiesti erinev. Lõhet süvandab fakt, et Eesti ja teiste Balti riikide vabanemise puhul Nõukogude Liidust polnud jutt iseseisvuse väljakuulutamisest, vaid selle taastamisest, kirjutab Helme.
Tausta tundmata võib olla keeruline mõista, miks reageerib Eesti pärast okupatsiooni lõppemist olukorrale nii radikaalselt. Keeleküsimust peetakse sageli väiklaseks kättemaksuks okupatsiooniaja kogemuste eest. Tegelikkuses pole see mingil juhul nii.
Kodakondsuse nullvariandist loobumine ja vene keele tõrjumine ametliku keele staatusest olid Helme sõnul ainuke viis kiirete reformide tagamiseks Eesti muutmiseks Euroopa Liidu ja NATO kõlbulikuks ja mitte Venemaa satelliitriigiks.
Kuigi uus iseseisvus saabus veretult, oli pidevalt õhus eestlaste ja venelaste vahelise konflikti ja veresauna oht.
Eestlased kartsid põhjusega, et imperialistlikult meelestatud vähemuse osalemine otsuste tegemises viiks pidurdamispoliitikale, mis teeks Eestist samasuguse stagneerunud riigi nagu näiteks Moldovast eralduda tahtev Transnistria, kirjutab Helme.
Tähtsaim vastasseisu põhjus on see, et venelased peavad end endiselt isandateks. Neil on Helme sõnul väga raske leppida rikkalike privileegide kaotusega.
Sama tähtis on ka see, et lõviosa Eesti venelastest elab vaimselt endiselt Venemaal, selgitab suursaadik. Nad vaatavad ja kuulavad ainult Venemaa tele- ja raadiokanaleid ning loevad Venemaal välja antavaid ajalehti ja raamatuid, eriti imperialistlikust seisukohast kirjutatud teoseid.
Kremli sisse söödetud propaganda tugevdab inimeste peas müüti venelastest kui Teise maailmasõja aegsetest vabastajatest ja Baltimaadest kui igivanast Vene alast, mille eraldiolek emakesest Venemaast on erandlik olukord, kirjutab Helme.
Välisriigid ja Eesti vasakliberaalid küsivad tihti, mida teeb Eesti vene vähemuse olukorra parandamiseks. „Minu arvates on kõik Eesti valitsused suhtunud probleemi tähelepanuväärselt aktiivselt ja võtavad väljastpoolt nõu kuulda liigagi innukalt,” leiab Helme.
Asja tuum ei ole Helme arvates see, mida eestlased võiksid teha venelaste heaks. Küsimus on pigem selles, mida nad ise võiksid teha.
„Nii kaua kui vene vähemus jääb kindlaks isandlikule mõtteviisile, keeldub rääkimast kohalikku keelt, nõuab Eesti iseseisvuse kaotamist ja levitab internetis rahvuslikku viha eestlaste vastu, ei saa tema seisundit parimagi tahtmise juures parandada,” ütleb Helme.
Suursaadiku sõnul ei saa eestlased seda venelastele pähe taguda. Viimastel tuleb sellest ühel päeval ise aru saada.
