Vahur Koorits
reporter
Mart Helme ei pääse neil presidendivalimistel kindlasti teise vooruFoto: Ilmar Saabas
EKRE esimees Mart Helme vastas teravalt Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski kriitikale tänases Eesti Päevalehes.
Jevgeni Ossinovski väljaütlemised tänases Päevalehes kinnitavad tõsiasja, mida suurem osa rahvast on mõistnud juba ammu: sotsid on üks labane seltskond. Minister Sven Mikser ropendab, minister Indrek Saar kiidab heaks ropendava kultuurilehe peatoimetaja, erakonna esimees räuskab ja lahmib.
Aina selgemaks saab, et sotsid on inimvaenulik kamp, kes ründavad kõike inimlikku. Inimeste kõige pühamad tunded on seotud nende rahvuse, keele, kultuuri, kodumaa ja perekonnaga, sotsid on kõike seda demoniseerimas ja hävitamas. Just sedapidi on nad oht meie riigile ja eelkõige muidugi eesti rahvale.
Sotsid on oht demokraatiale, sest nad tahavad inimestele vägisi peale suruda ebanormaalsust. Sooneutraalsus, sookvoodid, homoagenda, multikulti, rahvusriikluse demoniseerimine, eestluse ümberdefineerimine, teistimõtlemise ja sisuliselt demokraatia tasalülitamine vihakõne kriminaliseerimise sildi all. Need on radikaalsed poliitikad, mis ei oma toetust ja mille läbi surumine on Eestit lõhestav.
Just sotsid on need, kes suruvad parlamendi enamust omamata ja rahva vastuseisu eirates läbi kooseluseaduse rakendusakte. Hiljuti astusid sotsid sammu kaugemale, kui väitsid, et nad ei kavatse kooseluseaduse võimalikku kehtetukstunnistamist lubada. Parlamendi tühistusotsuse mitte lubamine või mitte tunnistamine demokraatia otsene eitamine. Kui kooseluseadus eelmises riigikogus vastu võeti, siis Konservatiivne Rahvaerakond ei rääkinud kusagil, et me otsust ei tunnista. Me ütlesime, et me kavatseme selle tühistada. Siin on väga põhimõtteline vahe.
Sotsiaaldemokraatia on ohtlik 19. sajandi düstoopia, mis 20. saj. oma erinevates vormides - eelkõige kommunismi näol, aga juur on neil ikka ühiselt marksismis – tõi laostumist, kannatusi ja surma sadadele miljonitele inimestele. Kõik ikka vabaduse, võrdsuse ja vendluse nimel nagu ka nüüd. Ossinovski ei saa aru, et seal kus on võrdsus, puudub vabadus ja vastupidi. Ta ohverdab vabaduse, et kõiki ühtmoodi õnnetult võrdseks muuta.
Liberaalne demokraatia on vasakradikaalide tänapäevastatud versioon Lev Trotski maailmarevolutsiooni ideest. Meie ei soovi liberaalset demokraatiat, me soovime lihtsalt demokraatiat.
Katsed meid neonatsidega seostada on lihtsalt naeruväärsed, nagu ka vihjed sellele, nagu oleks meie pistnud põlema Vao pagulaskeskuse ja peksaksime Tartus välismaalasi. Küll tasub aga meenutada, et esimese Eesti vabariigi ajal olid sotsid need, kes vabadussõjalaste koosolekutele oma provokaatoreid ja löömamehi saatsid.
Ossinovski kujutab ette, et ka Eestis on kätte jõudnud ajad, kus positiivne diskrimineerimine on lubatud. Ehk et liberaalse demokraatia maailmarevolutsiooni teel ees seisvaid jõude ja isikuid võib valimatult ja argumenteerimatult sõimata, sildistada ja süüdistada. Meie jääme erinevalt sotsidest intelligentseteks ja kavatseme oma politikaid ellu viia demokraatlikul teel. Et meil on selles edu, ajabki vasakradikaale marru.
Ossinovski võiks lugeda Lev Gumiljovi teoseid (vene keelt erinevalt eesti keelest peaks ta ju oskama, sest tema tõlgendus meie loosungist “Anname tuld!” näitab ju selgesti, et eesti keele väljendusrikkuse nüansse ta ei taju). Gumiljov on oma ajaloofilosoofilistes uurimustes jõudnud selgele ja vaieldamatule järeldusele: kus rahvuslus juured alla saab, seal see lõpuks ka võidab. Lõppude lõpuks lammutasid just rahvuslikud liikumised ka Nõukogude Liidu, lammutasid Jugoslaavia ja lammutavad praegu Kataloonia iseseisvuspüüdluste näol Hispaaniat. Ka sotsidel pole võistluses meiega pikemas perspektiivis mingitki lootust.
Kui Ossinovski räägib Poolast, siis nii Poola kui ka Ungari ei ole suurepärased näited mitte demokraatia kriisist, vaid vastupidi – demokraatia toimimisest. Ka seal ajasid vasakpoolsed jõud asja nii hulluks, et rahva vastureaktsioon oli selge, otsustav ja legitiimne. Rahvas reageeris endast üle sõitmisele sellega, et valis võimule jõud, kes esindavad rahva enamuse hoiakuid.
Mis puudutab sotside kanidaate peatsetel valimistel, siis see, et nad toovad kõik oma kulunud näod valimistele, näitab nende kehva seisu, verevaesust. Ossinovski ütleb isegi, et paljud kandidaadid ei huvitu kohalikest teemadest. Ta räägib eelkõige ilmselt endast ja Nestorist.
