www.DELFI.ee
Eestlaste õiglustunnet ja usku oma riigi tugevusse on tabanud järjekordne valus hoop: pronksiööde ninamehed, kelle üle on pikalt kohut peetud, pääsevad ilmselt sisuliselt karistuseta. Teisiti ei saa ju nimetada sümboolseid tingimisi karistusi, mida prokurör süüalustele praegu nõuab.
Mida otsustab kohus, saame teada juba uuel aastal. Ent vaevalt kohuski prokurörist karmimat liini ajab. Pigem vastupidi.
Kui selle taustal meenutada neid ähvardavaid ja tõsise riigimehe ilmega lausutud sõnu, mida tõid pronksiööde ajal ja järel kuuldavale meie president, peaminister ja teised ministrid, jääbki korralik kodanik nõutuks.
Ausalt öeldes on see nõutus aja jooksul ju aina süvenenud. Alates sellest, et märatsemiselt, riisumiselt, politseile vastupanu osutamiselt ja Eesti riigi vastaseid loosungeid karjunud pätid teolt tabamise järelgi sisuliselt kosmeetiliste karistustega pärjati, kuni praeguse ninameeste üle peetava protsessini välja.
Kodanik ei mõista, miks antakse süüalustele kohtus võimalus Eesti riiki, eestlasi ja nende keelt avalikult mõnitada, miks ei takistata neid poliitilise kihutustöö tegemisel kohtusaaliski, miks ei kohaldata neile seaduses ette nähtud sanktsioone ja karistusi kohtu solvamise eest ning miks üleüldse kogu seda kohtufarssi nii pikalt aetud on.
Seadkem sellele kulissiks veel võimude ja vasakpoolsete intellektuaalide ning ajakirjanduse poolt valla päästetud peaaegu et hüsteeriline süü ja süüdlaste otsimine eestlaste poolel — ning kibestumine ja nõutus, mida keskmine eestlane toimuvat jälgides tunneb, saab eriti selgeks.
Kõige selle juures kerkib paratamatult küsimus, mis on siis võimude — ja ärme räägime siin kohtute sõltumatusest! — motiivid säärase pehmekäelisuse ilmutamisel.
Esiteks muidugi hirm. Kardetakse, et Venemaa võib karmide karistuste määramise korral oma viienda kolonni uuesti tagajalgadele ajada. Seega kardetakse nii Moskvat kui kohalikke venelasi. Aga kardetakse ka lääne sõprade reaktsioone.
Viimane punkt ongi ilmselt kriitilise tähtsusega. Tõenäoliselt on meie juristid lääne ekspertide abiga järeldusele jõudnud, et Moskva on oma kohalike käsilastega meid järjekordselt kahvlisse võtnud. Ja et rohkem kui eestlaste nördimust tuleb karta seda, et praegu süüpingis kohtu, riigi ja eestlaste üle irvitavad tegelinskid viivad asja edasi Euroopa kohtusse. Ning võidavad seal, sundides sel moel Eestile peale veel suurema alanduse kui praegu.
Selle tõenäosus pole sugugi väike. Ilmselt ongi kogu küsimus selles, et enamat kui inimeste kokkuajamine sanktsioneerimata meeleavaldusele pole süüalustele kogu süüdistuse vahutavast retoorikast hoolimata võimalik kaela määrida.
Nad ei kutsunud ju kedagi otseselt üles lõhkuma ja märatsema, ei lõhkunud ega märatsenud ka ise. Nad ei kutsunud otsesõnu kedagi üles ka Eesti riiki hävitama. Nõuti vaid peaministri erruminekut. Teatavasti teeb sedasama päevast päeva paljude teiste kõrval ka näiteks seltsimees Savisaar, teine Moskva suur sõber Eestis.
Seega siis: sanktsioneerimata meeleavalduse korraldamine ja politsei seaduslikele korraldustele mitteallumine tundub olevat maksimum, mida Eesti kohtutes tõestada suudetakse, ja seesuguste süüdistuste pinnalt polegi karistused kohtualustele nii leebed.
Aga õiglus? Õiglusest on asi siiski väga-väga kaugel. Ei pea olema Sherlock Holmes koos deduktiivse meetodiga, et pusle kokku panna ja näha kogu Eesti vastu suunatud tegevuse pilti tervikuna. Ning süüaluste kohta selles.
See aga, et kohtus suudetakse tõestada vaid kohtualuste sõnakuulmatust, räägib valusalt meie riiklikust ebakompetentsusest. Viletsast ja tilkuvast luurest, nõrgast kohtupraktikast ja jõuetust ning allaheitlikust poliitilisest juhtimisest. Aga samuti riigi ladvikus kohad sisse võtnud kartelli ükskõiksusest ja karistamatusest.
Nii kaotamegi lahinguid, mida peaksime võitma. Nii loovutamegi oma riigis positsioone, mida peaksime kümne küünega hoidma. Nii annamegi ära peremeheõigused, mida vabatahtlikult meile enam iialgi tagasi ei anta.
www.DELFI.ee
Mart Helme: Tõnismäe kaotatud lahing DELFI (2)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Maximahv teatab et, "...[s]ee sumbol pole keskmist eestlast hairinud aastakumned..."
Sellegipoolest, pronksvägistaja on häirinud tavalisis eestlasi küll ja küll.
Maximahvi lahkeks teadvasuseks ütleks et, keskmist eestlast pole olemas. Targad teadlased on juba tuvastanud seda et, keskmisel eestlasel oleks üks rind ja üks munand.
Sellegipoolest, pronksvägistaja on häirinud tavalisis eestlasi küll ja küll.
Maximahvi lahkeks teadvasuseks ütleks et, keskmist eestlast pole olemas. Targad teadlased on juba tuvastanud seda et, keskmisel eestlasel oleks üks rind ja üks munand.
Ma pole kunagi olnud selle poolt et Pronkssodurit teisaldada. Minu arvamust oli kusitud avalikus kusitluses kus mina koos paljude oma kaasmaalastega avaldasime kahetsust et Ansipi soov on loigata poliitilist kasu sellest otsusest-muud midagi. See sumbol pole keskmist eestlast hairinud aastakumned, ja ei oleks hairinud ka edaspidi. Pronkssoduri moju oli suurem venelastel kes soovisid kord aastas kusagil koguneda. Muud midagi. Aga Mere puiestee Meremeeste maja mis on nuudseks saanud Vene kultuurikeskus avaldab palju suuremat ideoloogilist moju kui pronkssodur voiks seda kunagi teha. Kusjuures tuleks meeles pidada et Eesti riik toetab Vene kultuurikeskust sama suurte rahasustidega aastas! kui iga viieaastane Uldlaulupidu!! Miks see nii on ei julge keegi poorata valitsuse poole ja vastust nouda. Pehmem variant on pronkssoduri kaela koik ideoloogilised erinevused ajada. Ja see on kurb-vaga kurb, sest nuudseks on olukord muutunud hoopis teistsuguseks vorreldes IRP poliitilisele ettekujutusele. Taiesti loogiline et kohtuprotsess ei nae neid mehi millegis suudi, kui Eesti riik ise on nii saamatu oma poliitilist agendat oigesti kujundada arvestades meie vabariigi paljurahvuselisust.
Arvamus
TRENDING
