Endine Eesti suursaadik Moskvas Mart Helme võrdleb praegust Venemaad 1930. aastate Saksamaaga ning soovitab tõsisemalt suhtuda Venemaa katsetesse näidata Eestit natsimeelse riigina.

Eesti Raadio «Vikerhommiku» saates Tartumaale Vara valda väidetavate fašismiohvrite mälestusmärgi püstitamise ümber puhkenud segadust kommenteerides ütles Helme, et kindlasti annab Vene propaganda kogu sellele sündmusele oma tõlgenduse ja kindlasti saab see tõlgendus olema pehmelt öeldes tõele mitte vastav.

«Küll aga Eestile järjekordselt mingisugust inetut varju heitev. Seda püütakse kindlasti suure kella külge panna eelkõige mujal maailmas, et lisada veel üks kivi sellesse müüri, mida ehitatakse, et kujutada Eestit äärmiselt natsismimeelse, fašismimeelse või ükskõik mis meelse režiimina,» ütles Helme.

Endise suursaadiku sõnul on täiesti selge, et Venemaa on võtnud Eesti tõsiselt sihikule ning Venemaa huvi on Eesti liberaalse ja hea maine täielik ja lõplik kahjustamine.

«Meid peaks see tegelikult väga murelikuks tegema,» märkis Helme.

Ta selgitas, et kui vahetevahel on võrreldud, et Eestiga toimub praegu see, mis toimus 1990. aastate lõpust 2000. aastate alguses Lätiga, kes oli siis Venemaa sihikul, siis praeguseks on olukord väga tõsiselt muutunud.

«Venemaa 2000. aastate algul ja Venemaa praegu on kaks võrdlemisi erinevat riiki, Venemaa on äärmiselt agressiivne, Venemaa on sülitanud igasuguse rahvusvahelise arvamuse peale ja Venemaad võib praegu täiesti vabalt võrrelda 1930ndate keskpaiga Saksamaaga,» nentis Helme.

Toonane Saksamaa valmistas väga selgelt ette oma autoriteedi ja mõjusfääride taastamist ehk teisisõnu valmistus väga paljudeks välispoliitilisteks ja sõjalisteks avantüürideks, sõnas ekssuursaadik. «Seda peaksime me kartma ka Venemaa puhul.»

Helme arvates valitseb Eestis praegu lubamatu rahulolu pronksisündmuste järel, kuid ilmselt peaks Eesti riik ja eesti rahvas tegema palju suuremaid pingutusi selleks, et olla valmis Venemaaga järjekordselt rinda pistma.

Endine suursaadik märkis, et Venemaa on praegu oma lõa otsa rakendanud Euroopa Nõukogu, et Eestit inimõiguste rikkumises ja natsimeelsuses süüdistada.

«Kahjuks me teame ka seda, et Euroopa Nõukogu praegune president van der Linden on Venemaa süüdistustele reageerinud üpriski positiivselt,» nentis ta.

«Me peaksime siinkohal mõtlema ja oma mõttekaaslased mobiliseerima, et mitte lasta Venemaal seda organisatsiooni oma põhimõtetest nii räigelt eemale kiskuda ja ma olen täiesti veendunud, et Euroopas on terve hulk riike, kes Eestiga kaasa tuleksid.»

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee juht René van der Linden teatas kolmapäeval Vene uudistekanalile, et Euroopa Nõukogu võib sügisel korraldada poliitilise debati väidetava Eestis toimuva natsismi heroiseerimise üle.


Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee

Märkmed: