Peaminister Taavi Rõivas väitis 13. juunil Kärus küüditamise mälestusõhtul: inimsusevastane kuritegu toimus seepärast, et Eesti oli 1941. aastal üksi jäetud.
Praeguse uue-vana nomenklatuuri retoorika kopeerib suures osas tollast retoorikat ja propagandat (teeb plagiaati!), sest ka tollased kohalikud juhid-kollaborandid jutlustasid sellest, kuidas Eesti rahvas pole enam üksi, vaid kuulub nõukogude rahvaste ühisesse perre.
Uusküüditamised 1991–2014 (kuni 100.000 noort elujõulist inimest) on olnud Eestile veelgi laastavama tagajärjega kui ENSV-aegsed küüditamised, sest 1991–2014 on Eestist lahkunud/eksporditud globaalturgudele kümneid tuhandeid noori, haritud ja unikaalseid fertiilses eas eesti naisi, millest ka osaline unikaalse genofondi häving ja kaotus kogu maailma jaoks. Sest erinevused rikastavad ja kaunistavad maailma!
Kuna noored eesti mehed pole ise veel võimelised sünnitama, on fertiilses eas haritud ja unikaalsete eesti naiste massküüditamine viinud eesti rahva raskekujulisse demograafilisse kriisi ja demograafilisse auku, kust oma näoga väljatulek on võimalik veel ainult rohkem teoreetiliselt.“
Vt. Postimees 13. juunil 2014.
http://arvamus.postimees.ee/28...
