Lugupeetud tartlased! Lugupeetud Tartu linna külalised Tallinnast, Petserimaalt ja mujalt!
Mina olen Mart Niklus – üks paljudest N Liidu endistest poliitvangidest.
Tervitan ja õnnitlen teid 2. veebruari 1920 Tartu rahulepingu läheneva 95. aastapäeva puhul. Teen seda Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu nimel, kes siin juba aastaid on olnud Tartu rahulepingu aastapäevale pühendatud kõnekoosolekute eestvedaja.
Meilt on küsitud, miks toimub alanud üritus 2. veebruari asemel tänavu 1. veebruaril.
Vastan, et nihe kuupäevades on toimunud puhtpraktilistel kaalutlustel.
Kui heita pilk 2015. aasta veebruarikuu kalendrilehele, on näha, et 2. veebruar selles on esmaspäev.
Esmaspäev on ametiasutustes ja koolides tööpäev. Niisiis võib paljudel tekkida probleeme keskpäeval Vanemuise tänaval korraldatavale üritusele kohale tulla. Seetõttu otsustasimegi kõnekoosoleku erandina läbi viia 1. veebruaril, mis on puhkepäev ning inimestel vaba aega tavalisest rohkem.
Teiseks – Tartu Jaan Poska Gümnaasium on valmis meile tänasel pühapäeval oma uksed avama, et saaksime tutvuda kooli – eelkõige aga selle ruumiga, kus 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepingu allkirjastamine toimus. Selles on korraldatud asjaomane näitus. Homme, 2. veebruaril on Poska Gümnaasiumis tavaline koolipäev, mistõttu paljud väljastpoolt tulnud inimesed võiksid õppetööd häirida. Otstarbekas on külastuseks selline päev, mil õppetööd ei toimu.
Kolmandaks – ei patusta me sugugi ajaloolise tõe vastu, kui viime oma ürituse läbi traditsioonilisest üks päev varem. On ju teada (vt näiteks Tõnis Erilaid, „Kuidas möödus päev enne rahulepingut”, Õhtuleht, 31. 01. 2015), et Tartu rahulepingu tekst sai paberile pandud juba 1. veebruaril 1920. Siis aga leiti selles trükiviga (üks koma olnud vales kohas!), mida hakati õiendama. Trükikoda leidis, et sellisel juhul tuleb kogu tekst ümber trükkida, mis võtab aega (95 aastat tagasi polnud Eestis ju ei tänapäevast trükitehnikat ega internetti!). Kuni seda tehti, jõudis kätte juba järgmine kuupäev. Niisiis leidiski allkirjastamine aset 2. veebruaril 1920 kella 00.45 ja 1.00 vahel.
Rõhutan siinjuures, et meie tänane kokkutulek kujutab endast üksnes sissejuhatust Tartu rahulepingu 95. aastapäeva tähistamise üritustele Tartus. Näiteks homme, 2. veebruaril kell 10 tähistab Kaitseliidu Tartu Malev ümmargust tähtpäeva kesklinnas Vabadussõja monumendi (Kalevipoja kuju) juures. Kell 14 kõneleb Johannes Kert arvatavasti päevakohasel teemal Tartu Linnamuuseumis. Kell 16 algab ajalookonverents Eesti Rahva Muuseumis. Kahtlen, kas jõuaksidki soovijad homsetest kõikidest Tartu linnas korraldatavatest päevakohastest üritustest osa võtta – kui arvestada, et Tartu rahu 95. aastapäeval on linnas ette nähtud ka uue, Eesti pikima silla liikluseks avamine üle Emajõe.
Kui on juttu sildadest, siis teatavasti on Tartus juba olemas (kaks korda hävitatud ja kaks korda taastatud) Vabaduse ehk Vabadussild botaanikaaia juures. Emajõelinnas on olemas ka Võidu sild turuhoone juures.
Miks mitte nimetada homme, 2. veebruaril 2015 pidulikult avatav uus sild Tartu rahu sillaks? Mõisted VÕIT, VABADUS ja RAHU sobiksid ju suurepäraselt kokku EMAJÕE ATEENA või isegi „Heade mõtete linnaga”, nagu Tartut mõnikord on nimetatud. Loodan, et öeldud ettepanek võetakse linnavalitsuses kaalumisele.
(Pärast vaheaega.)
Mul on veel üks ettepanek.
Teen Tartu Rahu Põlistamise Seltsile või mõnele muule isamaalisele organisatsioonile, kelle esindaja siin meie hulgas praegu viibib, valida tallinlased Miina Hint, Ege Hirv ja tartlane Osvald Sasko – arvestades nende teeneid juba kaua aega kestnud võitluses Jaan Poska (1864-1920) elutöö jalge alla tallajate vastu – selle organisatsiooni auliikmeteks.
Tänagem ette Jaan Poska Gümnaasiumi eesotsas direktor Helmer Jõgiga, kes külalislahkelt on avanud meile hoone uksed, mille teisel korrusel ajalooline, riigiõiguslikult tähtis sündmus 95 aastat tagasi aset leidis.
Ärgem siis unustagem homme, 2. veebruaril 2015 Eesti kodusid ja ametiasutusi kolme koduvärviga kaunistamast!
Tänan!
