Juba kümnes aasta läheb, kui Kopli kooli sünonüümiks on mees nimega Märt Sults. Mees, kes väga paljudele ei meeldi. Eriti ametnikele. Ja kes meeldib kordi rohkem veel rohkematele inimestele. Eriti oma lastele. Kelleks on ligi 900 juntsut-pubekat-teismelist, kelle kooli direktoriks Sults on.
Direktor suri ära — tuli ise direktoriks hakata
„Hahaa!“ hirnatab Sults oma kabinetis, kui küsid, milline see kool ikkagi on, mis juba 90 aastat vana. „See ongi Kopli kool,“ ütleb kauboisaabastes Sults ja vuristab ette kooli ajaloo. „Tallinna Kunstigümnaasium, 24. keskkool, Kopli kunstikeskkool — mida iganes see kool pole olnud. Pluss veel enne 26. algkool ja midagi veel enne seda. Kokku siis Kopli poosaare eestikeelset haridust 90 aastat.“ Ja lisab, et see maja, kus praegu kool on, peab kahe-kolme aasta pärast oma 50. sünnipäeva.
Märt Sults kinnitab, et tal on kindel ülesanne täita — sestap ta nii kaua kooli eesotsas püsinud ongi. „Ma tulin siia ehitama oma kooli. Ma olin siis 33 ja peale ülikooli valisin vist kõige halvema variandi, mis tollal valida oli. Kopli kooli huvialajuhi koha. Aga nii kui ma majja sisse astusin, teadsin, et siia ma tulen. Kuigi valida oli seitsme-kaheksa kooli vahel. Aga et, jah, ma pidin tulema kooli huvijuhiks. Ja keemia õpetajaks. Sest huvijuht on amet, kus vähemalt Eestis sul niipalju keelde peal ei ole kui näiteks direktoril. Aga paraku, kui ma augustis hakkasin tööle tulema, selgus, et senine direktor oli ära surnud. Ja mis mul muud üle jäi, kui ise direktoriks kandideerida,“ meenutab Sults muiates. „Aga oli juba oktoober või november, kui ma alles aru sain, et mille kõige eest sa vastutama pead. Nende asjade eest ka, mis tegelikult sinusse üldse puutuma ei peaks. Tahtsin ikka kabineti ukse pealt direktori-sildi maha kruttida küll,“ meenutab Sults, kes kümne aastaga on osanud teha kooli, kus käivad tavapärasest erinevad lapsed. Ei ole nad rikkamad ega vaesemad, kui kõik muud. Aga nad oskavad, ja mis peamine, tohivad oma peaga mõelda. Ja vastavalt sellele ka tegutseda. Märt Sultsi abi ja toetus sellistele on igal juhul garanteeritud.
Sina, direktor, ütleb koolilaps. Ja nii ongi
Rõõmsameelne Sults, kes ise küll kinnitab, et juukseid on tal kümne aastaga Kopli koolis täpselt poole vähemaks jäänud, ei meenuta muidu mitte põrmugi koolijuhte, kes paar-kolmkümmend aastat tagasi nõukogudeaegseid tarkusetempleid roolisid. „Ma kutsusin õpilasomavalitsuse noored ka siia. Et teeme nendega koos vähemasti pilti,“ räägib Sults, kui väljas hetkeks vihm järgi jääb ja tõenäoliselt ainus võimalik fotografeerimishetk ootamatult käes on. Kamp tüdrukuid ja poisse imbub ukse vahelt sisse, jutt läheb lahti. Et kuule Märt ja kuule sina ja nii edasi. Kes oleks võinud kunagi mõelda, et koolis direktorile sina öelda võib... Ega mitmel pool või vist praegugi...
Tallinna Kunstigümnaasiumi ajalugu
Tallinna Kunstigümnaasiumi eelkäijaks oli Tallinna Laevaehitustehase ja Vene-Balti Laevaehitustehase tööliskasarmus 1914.a. avatud tehase kihelkonnakool. Kool alustas tööd kahe klassiga. Õpilasi oli 84, neist venelasi 78, poolakaid 3 ja eestlasi 3. Kooli ülalpidamise kulud kandis tehas. Kooli juhatajaks oli Boris Orav, õpetajaks Aleksandra Sergejeva, usuõpetajaks preester Veevo.
Õpilaste arv kasvas, 1916./17. õppeaastal oli koolis juba 250 õpilast. Kui aktiveerus I maailmasõja tegevus Balti mere rannikul, evakueeriti kool Venemaale. 12. jaanuaril 1921 avati kool uuesti Inglise-Balti Laevaehituse ja Mehaanika A/S Vene-Balti laevatehaselt renditud ruumes eraalgkoolina. Kooli juhatajaks oli Ludmilla Orav.
1922.a. suvel ehitati koolimaja ümber. Kool muudeti linna koolivalitsuse ettepanekul avalikuks. 1923.a. nimetati kool ametlikult 26. algkooliks, mis kuulus Tallinna linnale.
1944./45. õppeaastal nimetati kool ümber Tallinna Linna 26. Mittetäielikuks Keskkooliks.
1956.a. alustati tööd aadressil Kopli 102a Tallinna 24. Keskkooli nime all.
Kuna 1964.a. tegutsesid koolis tulemuslikult kunstiringid, eriti õpetaja Leo Tõnissoni entusiastlikul juhendamisel, tekkis mõte taotleda koolile tarbekunstialast süvaõpet.
1965.a. alustasidki koolis tööd tarbekunstikallakuga eriklassid. Kooli muutumine kunstikeskkooliks toimus pikaajaliste katsetuste ning uurimuste tulemusena.
1969.a. lõpetas keskkooli esimene tarbekunsti- ehk B-klass. A-klassid olid tavaõppega.
1991. aastast praeguseni on gümnaasiumi osas kaks kunsti paralleelklassi: T on tarbekunsti, R nii tarbekunsti kui restaureerimise kallakuga.
1989—2000 oli kooli nimeks Tallinna Kopli Kunstikeskkool, 25. mail 2000 kinnitati kooli uueks nimeks Tallinna Kunstigümnaasium.
