Erik AruBNSi ja Postimehe majandustoimetuse juht
Martin Helme otsesaates Otse Postimehest.
FOTO: Sander Ilvest
Rahandusminister Martin Helme tegi eile hilisõhtul Facebooki pika postituse kaalumisel olevatest plaanidest majanduse elavdamisel ja mainis ka võimalust kehtestada kütuse hinnale ülempiir.
https://majandus24.postimees.e...
Rahandusminister Martin Helme on teinud ettepaneku alandada paariks-kolmeks aastaks mitut tarbimismaksu, et anda majandusele toonust juurde. «Elektri, gaasi, diisli, bensiini aktsiisi langetus tooks kaasa olulise elanike ostujõu kasvu, turgutaks hädavajalikku tarbijakindlust ning annaks ettevõtetele mitme olulise sisendhinna võrra õhku juurde,» kirjutas Helme ja lisas: «Kusjuures, pange tähele! Praeguses erakorralises olukorras saab valitsus koos aktsiisilangetusega määrata kütusemüüjatele ka posti otsas oleva hinna ülempiiri ehk sundida alanevat sisendkulu kohe kandma edasi tarbijale.»
Helme sõnul on plaanis anda töötukassa kaudu tuge nii töötajatele kui ka tööandjatele, et ära hoida koondamised ja palgata sundpuhkuseid. Selleks on kavas käivitada ajutine toetus töötasu osaliseks kompenseerimiseks kõige raskemini pihta saanud majandusharudes. «Me ei või lubada, et meie seni hästi toiminud ettevõtted praeguse majandusšoki tõttu pankrotti lähevad ja tekib massiline tööpuudus,» kirjutas Helme. Tema hinnangul tuleb selline lahendus ka töötukassale odavam, kui koondamistelainele järgnevad väljamaksed. Ühest küljest aitab see ettevõtteid, teisalt süstib majandusse raha, mis toetab tarbimist ja pidurdab kriisi kandumist kinnisvarasse ja pangandusse.
Plaanis on ka ulatuslikud riiklikud käendused KredExi kaudu ettevõtetele käibelaenu ja krediidi saamiseks. Lisaks on kavas suurendada KredExi erinevaid enda laenumeetmeid ja suurendada oluliselt organisatsiooni laenuvõimet.
Täna toimub Helmel koosolek maksu- ja tolliameti juhtidega, et panna paika reeglid, kuidas pikemalt ajatada maksuvõlgu ning vähendada neilt võetavaid intresse või neist mingil hetkel üldse loobuda.
Kaalumisel on ka tööjõumaksude moratoorium kõige raskemas olukorras majandusharudes, nagu ka pikemad maksusoodustused lähiaastatel riiki tulevatele suurematele töökohtade loojatele.
Pikemaajalistest abinõudest on arutlusel suuremad infrastruktuuriprojektid, mis on käivitamisvalmis ja seisnud seni peamiselt raha taga.
