Eesti
Toomas Sildam
Intervjuu Martin Helmega Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Tervik intervjuu siit: https://www.err.ee/846488/mart...
Kui Henrik Hololei Brüsselist ütles, et me elame lumpenpoliitika kõrgajas, siis EKRE esimees Mart Helme põrutas talle vastu: Hololei lumpen on tegelikult maailma uus eliit. Ja umbes samal ajal kirjutas EKRE parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme vihase artikli Eesti200 vastu. Millised on EKRE valimiskampaania eelsed mõtted? Martin Helme teab ja jagas neid Tõstamaa lähedal enda suvekodus ajakirjanik Toomas Sildamiga.
Siin, mere lähedal, on paslik küsida – kuidas kala näkkab?
Oleneb, kas küsite metafooriliselt või otseselt. Ma ei ole kalamees, ei käi kalal.
Aga poliitiline kala?
Poliitiline kala näkkab suurepäraselt. Kuigi praegu on hingetõmbeaeg. Saame aru, et poliitikas ei saa kunagi päris magama jääda, aga praegu ei ole vaja veel... Tihti võrreldakse poliitikat spordiga, aga mina ütlen, et poliitika on sõja jätkamine teiste vahenditega. See on võitlus. Ja valimised on sõjaseisukord, kus valimiste ajaks on parteis üldmobilisatsioon. Aga praegu ei ole veel üldmobilisatsioon, on alles staabiõppused.
Värbate uusi liikmeid?
Seda me teeme muidugi. Ja me ei muretse väga, kui keegi räägib, et EKRE-l ei ole üle-Eestilist heade häältemagnetite rivi. Mul on alati hea meel, kui meid alahinnatakse. Meil on paar-kolm väga head nime, kellega sügisel välja tuleme.
Teame oma nõrkusi ja tugevusi, püüame olemasolevaid inimesi mõistlikult ja targalt paigutada. Üks asi on veel oluline. Ega valmis poliitikuid kusagilt riiulist saa. Meie oleme teinud viis aastat tööd, et üles töötada – kasvõi ükshaaval – uusi nägusid ja uusi tegijaid Eesti poliitikas.
Intervjuu Martin Helmega Autor: Priit Mürk/ERR
Mis on EKRE nõrkused?
Need on meie teada ja teiste välja mõelda.
(Naerab)
Kallid konkurendid on üritanud meile stereotüüpsed sildid kaela riputada... Viimase kuu jooksul oleme kuulnud kedratavat meemi, et meie oleme harimatute, lollide ja vaeste inimeste erakond, keda küünilised manipulaatorid [Helmed] lollitavad. See ei saa tõest enam kaugemal olla. Meie oleme kõige klassikalisem keskklassi partei. Loomulikult teavad vastased seda sama hästi, aga nad peavad heidutama keskklassi mõistmast, et meie oleme nende esindajad.
Kuidas on see neil õnnestunud?
Aga ei olegi. Oleme populaarsuselt kolmas partei Eestis.
Tundub, et EKRE on seitse kuud enne riigikogu ja üheksa kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi täis enesekindlust?
Absoluutselt. Aga mitte upsakust. Mind paneb alati muretsema, kui meie toetusprotsent jälle natuke tõuseb, sest seda tuleb hoida.
Praegu on teil riigikogus seitse kohta, kui palju on aasta pärast?
Me ei mõõda enda edu sellega, kui mitu kohta täpselt saame, vaid ikka sellega, et oleme nii suur ja meist mööda minna enam ei saa. Kas see on 15, 20 või 25 kohta, sõltub sellest, milline on üldse järgmise riigikogu koosseis. Kui killustatud ta on, kui palju on suuri, kui palju keskmisi, kui palju väikesi. Mina ei näe, et järgmises riigikogus oleks kuus fraktsiooni [nagu praegu], arvan, et viis. Ja ei ole üldse kindel, et IRL, vabandust Isamaa, on nende hulgas. Siin saab veel väga põnev olema.
Kas teie sõnadest saab teha järelduse, et kui EKRE tulemus jääb alla 15 parlamendikoha, siis ei ole teil päris hästi läinud?
(Paus)
Meil on ambitsioon ikka rohkem, jah. Aga me ei tee endale illusioone – näeme seda kampaaniat niimoodi, et üks kõigi ja kõik ühe vastu. Eesti poliitikas on selge joon: ühel pool oleme meie ja teisel pool on kõik teised. Ja mitte ainult kõik teised parteid, vaid ka riigiametid, suurem osa meediast, akadeemiline maailm poolest saadik ja kes kõik veel.
Intervjuu Martin Helmega Autor: Priit Mürk/ERR
Kuidas see nii juhtunud on, et üks erakond – EKRE – tõstab ennast kõigi teiste vastu?
Tihtilugu kuuleme, et EKRE on kõigi ja kõige vastu. Mõnes mõttes on see tõsi, aga arusaamiseks tuleb vaadata suuremat pilti. Kui kritiseerime NO-teatrit või kohtuid või aktsiisipoliitikat, siis see on kõik ühe ja sama pildi erinevad nüansid. Me ei ole rahul, kuhu Eesti on välja jõudnud, kuhu ta suundub ja kogu see suur pilt häirib meid. Meie arvates on Eesti riik valel kursil ja see kurss tuleb muuta.
Kõik teised arvavad, et see kurss on kas muutmatu, et keegi ei saa midagi demograafiliste trendide puhul parata... Ma ei ole nõus sellega. Kui oled poliitikas jutuga, et niikuinii läheb nii, siis astu kõrvale ja lase teistel teha.
Demograafilised trendid... Lugesin viimasest Maalehest, kuidas Põltsamaa konservitööstus kurdab, et tal tuleb panna kahe kuuga 200 tonni kurki purkidesse, inimesi pole kusagilt võtta ja ta peab Ukraina võõrtöölised liinile tooma.
Ei, ta ei pea.
Muidu ei saaks ta oma toodangut valmis.
Ta ei pea...
Minu soovitus on küsida endalt, mida sa tegid siis, kui sinu piirkonnast inimesed Soome läksid, sest sa ei maksnud neile üle miinimumpalga. Nüüd oled hädas, vaata peeglisse. Ja sa tahad jätkuvalt maksta miinimumpalka, kuigi Soomes olevad eestlased oleksid nõus Eestisse tagasi tulema ka siis, kui saaksid siin 1000 eurot palka. Nad ei küsi 3000 eurot.
Aga ta maksakski 1000 eurot, üks tubli ukrainlanna rääkis, et selline tema palk ongi.
Jah, aga... Seda, et lükkame Eestist oma inimesed minema ja toome võõrad asemele – enne laseme selle riigi pankrotti, kui laseme rahva välja vahetada.
Teie soovitus sellele ettevõtjale on siis milline? Et ta ei tohi nii palju toota?
Sa ei ole mingi ettevõtja, kui ei saa aru, et kõik ressurss – näiteks kapital, tooraine – on limiteeritud. Miks arvavad ettevõtjad, et tööjõudu peab piiramatult saama. See on limiteeritud ressurss. Ole ettevõtja kohane!
Tee vähem?
Tee rohkem masinatega, too Soomest Eesti inimesed tagasi, hajuta oma tootmist... Ära tule ütlema, et vahetame rahva välja.
Ta ei ütlegi seda. Ta ütleb, et vajab kaheks kuuks hooajatöölisi.
Kas aga on vaja?
Tal on vaja kasumit teenida. Mina ei ole kasumi vastu, olen veendunud padukapitalist. Aga tema tahab kasumit teenida sellega, et vingerdab süsteemis... Lasime tööjõu Eestist minema, nüüd tegelege tagajärjega. Aga mitte nii, et toote Eestisse asemele võõrad inimesed, kes räägivad võõrast keelt.
Kaheks kuuks?
Aga nad ei lähe siit ju ära.
Lähevad küll.
Ei lähe nad midagi.
Te ütlete, et ukrainlanna, kelle pere on Ukrainas ja kes tuli tõesti kaheks kuuks Eestisse – ta jääbki siia?
Veel hullem, ta tuleb siia tagasi, võtab järgmine kord kaasa tädi Galja ja tädi Dusja ning võimaldab sellel ettevõtjal jätkata struktuuris, kus meie inimesed lahkuvad ja võõrad tuleb asemele tuua.
Sõnaga, Põltsamaa tehas peab vähem tootma, sest seda käsitööd ei saagi masinatega teha?
Ta peab olema ettevõtlik inimene, kes leiab lahenduse. Ja lahendus ei saa olla see, et me hävitame ära oma rahvastiku struktuuri.
Poliitikutel peab olema riigimehelikkust öelda, et üks ettevõtja või üks seltskond ühiskonnast ei oma õigust meie riik pea peale pöörata.
Ja ma tulen tagasi – miks ta teeb seda? Sest ta ei maksa piisavalt head palka.
Vabandust, ta maksab 1000 eurot kuus.
Aga kui ta ei saa selle eest inimesi, peab rohkem maksma. Tööjõud on kaup, mida turult ostetakse ja kui sinu hinnaga sa seda ei saa, pead rohkem maksma.
Ta ei ole siis konkurentsivõimeline oma toodangut müüma.
Selleks tahabki saada odavamat tööjõudu väljastpoolt meie tööjõuturgu.
Oeh... Ja te usute tõesti, et Eesti200 algatajate tegelik eesmärk on "teha valimisteks uus ühekordse kasutusega partei" ja nad on "täielik bluff muidugi", kui teid tsiteerida?
Mis siin uskuda, see on täiesti ilmne. See on nii läbipaistev, küüniline, poliittehnoloogiline projekt, et siin pole midagi arutada.
Uut jõudu ei pakuta ju, pakutakse sedasama kartelli globalistlikku poliitkorrektset jura, lihtsalt uue nime all. Puhas petukaup.
Intervjuu Martin Helmega Autor: Priit Mürk/ERR
Miks te arvate, et Eesti200 on mõeldud EKRE-lt häälte võtmiseks?
Aga kellelt muult on vaja hääli võtta?
Oot-oot, te näete, et Eesti200 on spetsiaalselt organiseeritud?
Loomulikult.
Süvariik?
Näiteks.
Kuidas saab süvariik aktiveerida kõik need inimesed, et nad tulid välja Eesti200 algatusega?
Seda peab neilt küsima. Asja mõte on selles, et rääkida muutustest, et muutusi vältida.
Ja et tugevdada ühisrinnet EKRE vastu?
Igal juhul.
Me ei tee ju endale illusioone. Küsisite, kui palju tahame kohti riigikogus. Tahame nii palju, et meist ei saaks kuidagi üle ega ümber. Erakonnad ei tee koos valitsust põhjusel, et nad üksteisele kangesti meeldivad. Mina olen poliitikas armastusest kodumaa vastu, mitte armastusest poliitikute või parteide vastu. Nad teevad meiega koostööd siis, kui muudmoodi ei saa, kui hääled teistmoodi kokku ei klapi, kui võimule ei saa teistmoodi kui võimu meiega jagades.
Kui Eesti200 peaks parteina parlamendivalimistele tulema, kas siis võtab ta ära igasuguse lootuse, et Vabaerakond või Eestimaa Rohelised võiksid valimiskünnise ületada?
Nemad unustagu ennast siis täielikult ära ja ka IRL kaotab sinna...
Isegi siis, kui Artur Talvik saab üle solvumisest ja tõuseb taas üheks Vabaerakonna valimislipuks, võimalik, et isegi koos Indrek Tarandiga?
Indrek Tarand ei päästaks enam Vabaerakonda, kelle auga välja teenitud kurba agooniat me näeme.
Kardate, et Eesti200 eesmärk on "suurendada ka võimalust, et järgmiste valimiste järel on võimalik kokku pätsida valitsusliit, kuhu ei peaks kaasama EKRE-t". Siit paistab EKRE soov saada järgmisesse valitsususse. On see nii?
Muidugi on.
Ükskõik mis hinnaga?
Ei. Meil on selge soov saada valitsusse, pigistades välja väga hea [koalitsiooni]kokkuleppe.
Kas selles võimuleppes peaks olema kohtureform, et rahvas hakkab valima kohtunikke?
Me kavatseme teha justiitsreformi üheks oma valimisteemaks. Mitte ainult kohtureformi, sest me räägime ka täituritest, pankrotimenetlusest, prokuratuurist. Räägime kogu sellest endasse sulgunud, kontrolli alt välja lülitunud, korruptiivsest, voluntaristlikust, isetegevuslikust...
Ja globalistlikust?
... kambast, kes aina rohkem ja häbenemata tegeleb poliitikaga. Kavatseme justiitsreformiks küsida valijatelt mandaadi ja kui selle saame, on see kindlasti üks meie teema valitsuses, mis tuleb ära teha.
Intervjuu Martin Helmega Autor: Priit Mürk/ERR
Kas teie valitsusleppes peab olema kooseluseaduse tühistamine?
Kooseluseadus tuleb tühistada igal juhul.
Kas EKRE toetab liitlasüksusi Eestis?
Muidugi toetab. Ja NATO-liikmelisust.
Ja ka kaitsekulutuste tõstmist nelja protsendini SKT-st, millest rääkis viimasel NATO tippkohtumisel USA president Trump?
Kaitsekulutuste protsendi üle võib vaielda, kuid meil tuleb kiiremas korras täita paar kriitilist võimelünka. Keskmaa õhutõrje. Rannakaitse. Soomusmanöövervõimekus.
Nende asjade hankimiseks on ameeriklaste abi teretulnud, kui nad saavad meile sõbrahinnaga, laenu või liisinguga anda oluliselt odavamalt kui oleme seni asju hankinud. Kui peame maksma letihinda, oleksid meie kaitsekulutused tõesti praegusest kaks korda suuremad.
Mille arvelt?
Küsiksin vastu, aga mille arvelt meil tehakse näiteks elektrisüsteemi lahtiühendamist ja 300-400 miljonit kavatsetakse võssa visata? Mille arvelt meil tehakse Rail Balticut? Miljard! Mille arvelt meil kavatsetakse ehitada [Tallinnasse] poole miljardi eurone haigla, kui üle Eesti pannakse haiglaid kinni? Või piiri väljaehitamine – absurdne rahakulutamine!
Rail Balticu projekt tuleks teie arvates lõpetada, või?
Koheselt!
Ükskõik, kui palju oleme raha sinna pannud. See projekt tuleb koheselt lõpetada.
Ja koalitsioonilepingusse kirjutate sisse, et pagulaste vabatahtlikku vastuvõtmist enam ei ole?
Kui meie oleme valitsuses, siis Eesti ei osale mingis ühtses Euroopa pagulaste jaotamises, ükskõik, kas see tehakse kohustuslikuks või mitte. Me lihtsalt ei võta neid ja kõik. Lisaks sellele taastame me piirikontrolli sadamates ja lennujaamades, et kui Soome või Rootsi nn pagulased tahavad Eestisse tulla, siis meie neid sisse ei lase, vaid nõuame, et nad võtaksid Eesti viisa.
Kas Eesti jääks teie valitsuses olles Schengeni viisaruumi?
Schengeni viisaruum tuleb uuesti panna toimima, praegu see ei toimi ja me peame ennast selle eest kaitsma.
Miks Itaalia või Saksamaa peaksid panustama Eesti kaitsesse, kui Eesti on ükskõikne nende murede suhtes, näiteks pagulaste puhul?
Aga me elame väga kaasa Itaalia valitsuse resoluutsele poliitikale takistada inimkaubandust Vahemerel ja saata tagasi illegaale. See on meile väga sümpaatne.
Aga Saksamaa?
Sakslased on selle käki ise endale kokku keeranud ja nüüd tahavad, et teised selle ära sööksid. Ja ma küsin vastu – mismoodi Saksamaa panustab Eesti kaitsesse?
Kõige lihtsam näide – Saksamaa on üks siinses õhuturbes osalenud riike.
Väga paljud riigid on osalenud, aga Saksa riigikaitse võimekus on üks nigelamaid Euroopas. See ärritab paljusid, mitte ainult Trumpi.
Miks mulle Trump meeldib? Ta on tõeline konservatiiv, suveräänsuse taastaja rahvusvahelistes suhetes, globalistliku ideoloogia täielik antipood. Ja ta paljastab poliitilise konsensuse valesid.
Meil väidetakse, et Saksamaa on Eesti liitlane Venemaa vastu. Ei ole! Saksamaa teeb Venega diile, mis on meile väga ohtlik ja Trump paljastab seda. Sakslaste ja venelaste omavaheline sõbrustamine on peavalu kõigile siinse piirkonna Euroopa riikidele
Ei saa eitada, et aastal 2014, pärast Krimmi annekteerimist ja sõja alustamist Ida-Ukrainas, juhtis Saksamaa Venemaale sanktsioonide kehtestamise rinnet.
Jah, kus meie maksime kõige kõrgemat hinda.
Kas sanktsioonid oli viga?
Ei, see oli välispoliitiliselt õige ja vajalik signaal.
Aga see üks koht, kus Eesti valitsus lõi ainult kulpi. Sanktsioonide kehtestamisel tabas kriis Eesti põllumajandust ja seda oleks Euroopa pidanud meile kompenseerima. Me saime vaid saiaraha, näpuotsaga, vist seitse miljonit eurot kriisiabi. Kus siis solidaarsus oli?
Kas Eesti vajab NATO-t?
Eesti vajab loomulikult liitlasi ja NATO on oluline organisatsioon, aga Trump on paljastanud, kui suures osas on NATO olnud seni pabertiiger. Eesti vajab NATO-t, mis on tugev ja usutav, kus on riigid, kes on tõeliselt valmis vägesid liigutama ja meile appi tulema. Neid riike on kui palju – kaks, kolm? Saksamaa nende hulka ei kuulu.
Keegi peaks NATO-st lahkuma?
Mina sean väga tõsiselt kahtluse alla Türgi sobivuse NATO-sse. Ka sellepärast, milline on Türgi poliitika Lähis-Idas, kus ta on kummalistes liitlassuhetes, mis ei sobi NATO riigile.
Intervjuu Martin Helmega Autor: Priit Mürk/ERR
Kelle valitsuses EKRE end kindlamini tunneks – Jüri Ratase keskerakondlikus või Kaja Kallase reformierakondlikus valitsuses?
Üks Ameerika kirjanik ütles, et tark mees teeb endale rohkem võimalusi, kui ta eest leiab.
On rida küsimusi, kus meil on Keskerakonnaga lihtsam kokku leppida ja vastupidi, rida küsimusi, kus Reformierakonnaga. Kooseluseadusega saavutame Keskerakonnaga tõenäoliselt meile sobiva kokkuleppe, Reformierakonnaga on seda väga raske teha. Maksu- või keeleküsimustes on vastupidi. See on kauplemise küsimus.
Meil on omad punased jooned, Toompeal kõik teavad neid ja valitsusse läheme siis, kui saame seal oma peamised lubadused täita.
Milliseid ministriportfelle EKRE tahaks?
Esiteks on eesmärk teha [valimistel] nii hea tulemus, et teha valitsus kahe erakonnaga.
EKRE pluss veel keegi?
Just, täpselt. Selle nurjamiseks vingerdataksegi Eesti200-ga.
Teiseks tahaksime ministreid vähemaks teha. Ministeeriumid kahe ministriga on jaburus. Majandusministeeriumisse peab jääma üks minister, samuti rahandus- ja sotsiaalministeeriumisse.
Tuleks mõelda maaelu- ja keskkonnaministeeriumi ühendamisele, mis oleks hästi loogiline. Küll võiks aga rääkida portfellita Euroopa asjade ministri loomisest, nagu on paljudes riikides.
Kui me ei saa peaministri kohta, kelle all on praegu Euroopa asjad, siis me tahaksime nendel teemadel suuremat sõnaõigust.
Nii, üks EKRE portfell on teada. Lisaks justiitsminister, kultuuriminister...
Need valdkonnad, mida meie tahame koalitsioonilepingust ellu viia, peaksid olema meie ministri kureerida. Kõik saame aru, et teise partei minister ei hakka kirega ellu viima justiitsreformi. Me ei usu seda. Nagu ei hakka teise partei minister tegelema immigratsiooni range kontrolliga. Ta hakkab seal jalgu lohistama.
Ka nö rahakotiministeerium on tähtis, sest meil tuleb välja väga põhimõtteline maksureformi pakett, mille läbiv teema on maksude vähendamine ja lihtsustamine. Ka aktsiiside ja käibemaksu vähendamine. Kui keegi küsib, kust tuleb selleks raha, siis 200 miljonit visatakse praegu Lätti...
See raha ei tule ju Eestisse tagasi?
Kui õigesti teha, siis tuleb ikka. Riigieelarves tuleb kulutusi vähendada. Minu unistuses astub rahandusminister ühel päeval riigikogu ette ja kuulutab võidukalt: järgmise riigieelarve maht on väiksem kui eelmisel korral.
Mis saaks teie valitsuses 320 miljoni eurose kagupiiri projektiga?
Niisugusena ei tohi seda kindlasti teha. See on raha vale suunamine.
Olen nõus, et piir peab olema vähemalt osades kohtades ka füüsiliselt kinni, aga meie ehitame sinna Hiina müüri. Vaja on piiri füüsilist valvamist elavjõuga, ehk meie räägime jätkuvalt piirivalve taastamisest. Ei ole kasu, kui kusagil staabis istuvad mehed ekraanide taga ja vaatavad, et näe, üle piiri tulid salakaubavedajad või mustad tondid...
Piirivalves on oluline takistada illegaalne piiriületus, mitte piiririkkumise fikseerimine. Tara, kus ligiduses pole piirivalvurit, ei takista piiri ületamist.
Teie ei usu tehnoloogiliselt kaasaegsesse piiri valvamisse?
Selle tehnoloogia jutuga müüakse meile väga kallist kellukeste ja viledega asja, mille otstarbekust ei ole kunagi põhjendatud.
Mida teeksite Eesti-Vene piirilepinguga?
Meie tahaksime selle lepingu denonsseerida ja öelda venelastele, et alustame otsast peale. Meil on rida murekohti, mida läbi rääkida. Ühepoolne, kapitulantlik Eesti territooriumi ära andmine, okupatsiooni põlistamine ja anneksiooni legaliseerimine – ei tule kõne allagi. Mida me venelastelt oleme vastu saanud, et anname neile üle viie protsendi oma territooriumist?
Intervjuu Martin Helmega Autor: Priit Mürk/ERR
Kelle poole peaks Eesti hoidma – USA või Euroopa suurte lähedale?
Ameerika, täiesti selgelt. Minust sai eurovastane 1999. aastal Amsterdami lepinguga, mis veenis mind lõplikult, et see on üliriigi ehitamine, kus rahvusriikidel hingamisruumi ei ole ja see on üdini vasakpoolne – subsiidiumid, direktiivid, tariifid...
Kogu see värk on nagu kolhoosikord, kus maisi tahetakse ühteviisi külvata Rovaniemist Mallorcani.
On Eesti ka midagi head Euroopa Liidust saanud?
Eks raha ikka. Aga see raha on ju lõppemas.
Nii et hoida tuleb Ameerika, mitte Euroopa suurte poole. Nemad on meid alati reetnud – ära kasutanud ja reetnud. Sakslased on meid alati reetnud. Euroopas tuleb hoida nende poole, kellega on meil sarnased huvid ning kus pole võimul euroföderalistid, vaid rahvuslikud ja suveräänsust pooldavad jõud. Need riigid on praegu Poola, Ungari, Austria, Tšehhi, Slovakkia, Itaalia...
Kuidas on Keskerakond valitsemisega hakkama saanud?
Pole ju saanud. Pole hakkama saanud ministrite valimisega, ei ole hakkama saanud need ministrid, pole hakkama saanud oma valijate esindamisega.
Kõikides oma olulistes küsimustes – presidendi otsevalimine, e-valimiste turvaliseks muutmine, haldusreformi vastalisus, Rail Baltic – tegid nad kannapöörde. Samal ajal ei ole nad absoluutselt võimelised lugema raha, ei saa hakkama ministeeriumides enda kehtestamisega...
Teie välistate EKRE kannapöörded, kui lähete valitsusse?
Kannapöördeid me ei tee. Võime mingid teemad mingiks ajaks külmutada, aga need ei saa olla meie põhiteemad. Meie sellist poliitilist hinda ei maksa.
Teist ei saa Põlissoomlasi?
Ei, meist ei saa Põlissoomlasi.
Millal ja miks jooksis must kass EKRE ja Keskerakonna vahelt läbi, sest enne sügist 2016, enne valitsuse vahetumist olite ju sõbrad?
Me tegime opositsioonis head koostööd, keskerakondlastega oli lihtne kokku leppida. Nende fraktsiooni esimees Kadri Simson aitas vilunud parlamendihundina meil alguses asjadest aru saada, õpetas väikseid ametitrikke...
Keskerakond avas EKRE-le ka Tallinna Televisiooni stuudiod...
Eks neil oli omakasu mängus. Tänaseks käivad kõik [erakonnad] Tallinna Televisioonis.
Ma ei ütleks, et meie vahelt jooksis must kass läbi. On selgunud, et mitmes olulises küsimuses oleme väga erinevatel seisukohtadel – rahvus- ja keeleküsimused, see, kuidas Keskerakond on venestamisele hoogu juurde andnud, mille üks osa on immigratsioon Ukrainast. Eesti on aga rahvusriik, eestlaste poolt eestlaste jaoks loodud riik, kus eestlastel peab hea olema. See, et ajaloolistel põhjustel on siia ka teisi rahvusi tulnud, okay, aga nemad peavad sobituma siia ja mitte meie ei pea ennast nende järele sobitama.
Intervjuu Martin Helmega Autor: Priit Mürk/ERR
Oma hiljutises arvamusloos süüdistasite venekeelsetes peredes kasvanud Eesti poliitikuid Eesti vaenulikkuses. Kristina Kallas, Jevgeni Ossinovski või Marina Kaljurand on teile näideteks, kus "võime küll mitte-eestlase õpetada laitmatut eesti keelt rääkima, panna talle isegi täitsa eestipärase nime, õpetada tsiteerima põhiseaduse preambulit, aga me ei juuri neist kunagi välja vaenulikkust Eesti kui eestlaste rahvusriigi vastu". Minu arvates läksite te seda väites üle võlli.
Nende konkreetsete nimede puhul kindlasti mitte. Kui Jevgeni Ossinovski ütleb, et rahvusriik Eesti on õõvastav düstoopia, siis ta väga palju ei jäta ruumi.
Kus ta seda ütles?
Paar aastat tagasi oma erakonna volikogu kõnes.*
Kristina Kallas tahaks Eestist teha multikultuursuse paradiisi, kus eestlusel ei ole üldse ruumi, lasteaedades tuleks eesti lastel hakata rääkima inglise ja vene keeles.
On juuretud inimesed, kes ei ole eestlased ja ei saa kunagi olla eestlased, sest see ei tule neil välja. Aga nad ei taha olla ka venelased, sest neile ei meeldi, mis toimub Venemaal. Ja siis on nende väljapääs sellest olla kosmopoliit.
Te ütlete, et Kristina Kallas, Jevgeni Ossinovski, Marina Kaljurand on juurteta inimesed?
Mõnes mõttes küll, arvan ma. See on nende traagika. See on väga paljude Eestis elavate venelaste traagika, et nad ei leiagi endale kohta. Venemaale nad ei taha minna, see ei ole nende oma...
Nüüd läks küll jutt jälle üle võlli.
Ei arva. Mul on täiesti ükskõik, mida arvavad Eestis elavad venelased...
Mina jään ootama nende kollektiivset vabandust Eesti rahvale selle eest, mis nad on meile teinud mitte ainult viimase 100, vaid viimase 1000 aasta jooksul. Kuni nad ei saa aru, et see on nende poolt vajalik silla ehitus, senikaua on meil probleeme.
Vabandama peaks ka 32-aastane Jevgeni Ossinovski?
Aga ta on osa sellest. Ma küsin vastu: kui kaua, kui mitu põlvkonda peavad sakslased vabandama Hitleri eest?
Minu jutu põhiiva on selles, et need inimesed ei tunne ennast koduselt rahvusriik Eestis ja töötavad sellele vastu, kas läbi selle, et tahaksid teha Eestist globalistlikku provintsi või kosmopoliitset geograafilist mõistet või kõiki inimesi siin ära segades. Kui segame ära 900 000 eestlast 140 miljoni venelasega, siis on teada, mis on pärast selle segu nimi.
Kus te sellise kokteili võimalikkust näete?
Või ka 50 miljoni ukrainlasega, kui meid ära segada, siis mis selle kokteili nimi pärast on?
Kus te selle võimalikkust näete?
Mina näen seda väga selgelt. Kui meil tuleb ühe aasta jooksul üle 20 000 inimese Ukrainast Eestisse, siis kümne aastaga on neid siin veerand miljonit. Mis siis Eestist järgi jääb?
Kas need 20 000 inimest jäävad iga-aastaselt Eestisse alaliselt elama?
Need on väljaantud elamis- ja tööload.
Aga need on ajutised elamis- ja tööload.
Miks meie peame olema mingi läbisõiduhoov ukrainlastele?
Intervjuu Martin Helmega Autor: Priit Mürk/ERR
Neile, kes tahavad Eesti ühtset kooli, heidate ette, et "eesti lapsi tuleks hakata õpetama segamini inglise ja vene keeles, segamini süürlaste, venelaste ja inglastega". Miks nii pidi? Sisuliselt on täpsem, et vene – ja kui soovite ka süüria – lapsi õpetatakse segamini eestlastega.
Üldiselt ei tahaks ma siia ei iraagi, süüria, vene ega üldse muid lapsi...
Vene lapsed on siin olemas.
Vene lapsed on siin olemas, aga Kristina Kallas räägib ka iraaklastest ja süürlastest, tema on meil tohutu pagulaste maaletooja. Tema plaan näeb iseenesestmõistetavalt ette, et Eestisse jääbki tulema suur hulk võõramaalasi, keda me hajutame laiali eesti koolidesse. EKRE seda ette ei näe, meie ei ole nõus sellega.
Kui rääkida vene koolist Eestis, siis lahendus ei ole mitte see, et paneme vene ja eesti lapsed kõik koos ühte kooli, seda prooviti Vene ajal, ei andnud head lahendust. See oleks eesti laste karistamine. Lahendus on lasteaiast alates, põhikooli ja gümnaasiumiga jätkates, teha vene lasteaiad ja vene koolid eestikeelseteks.
See jätab alles kaks paralleelühiskonda, kus on eraldi eesti ja vene lapsed, eesti ja vene lapsevanemad...
See on assimilatsioon, mis võtab aega veel kaks põlvkonda. Meil on aega. Paralleelühiskond sureb välja, kui teeme õigeid asju. See ei ole õige asi, kui paneme eesti ja vene lapsed kokku.
Milliseks muutuvad riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiskampaaniad?
Julgen ennustada, et tuleb üks kõige karmimaid kampaaniaid Eestis. Räpane ja jõhker.
Kas EKRE on valgete kinnastega?
Keegi ei ole valgete kinnastega. Meie oleme laigulises [vormis]. Valged kindad on paraadil, aga see pole paraad, see on võitlus. Kui tuleme tagasi intervjuu sinna kohta, kus meie oleme ühel pool ja kõik teised vastaspool, siis võitlus käib Eesti rahva hinge pärast. Rahva tuleviku pärast. Ükski teine erakond seda nii ei näe ja nii ei võta.
Kuidas läheb EKRE-l Euroopa Parlamendi valimistel?
Ühe koha võtame kindlasti, selles me ei kahtle, aga püüda võiks kahte kohta. Sõltub, milline on valimisaktiivsus. Kui on madal ja välja tulevad kõik meie aktivistid, siis võtame kaks kohta.
Kes on EKRE esinumber Euroopa Parlamendi valimistel?
Arutelud käivad.
Kumb teist siis läheb Brüsselisse, Mart või Martin Helme?
Kumbki meist ei kibele, kuigi mõlemad kandideerime. Palju sõltub sellest, mis märtsis [riigikogu valimiste järel] juhtub. Ükski mõistusega inimene ei vaheta ministri kohta europarlamendi koha vastu.
