Eesti Rahvusliku Liikumise juht Martin Helme ei nõustu
parteipoliitikutega, kes väidavad, et Eesti on Euroopa Liidus viimase viie
aasta jooksul hästi hakkama saanud.
„Meid on Euroopas palju kiidetud, kuid eelkõige selle eest, et oleme
olnud head käsutäitjad,” ütleb Helme. „Kui Poola või Leedu, vahel
ka Rumeenia üritavad endale paremaid tingimusi välja kaubelda, siis Eesti
puhul seda küll öelda ei saa.”
Helme sõnul kujutavad meie poliitikud kollektiivselt ette, et ainuüksi
liikmelisus EL-is ongi Eesti rahvuslik huvi, ja nõnda on poliitikud
nõustunud ilma pikema vaidluseta kõigega, mis neile suurte liikmesriikide
poolt ette kirjutatakse.
„Rahva jaoks maskeeritakse kaotused sõnumitega “27 liikmesriigi puhul
ei saagi kõik oma tahtmist saada” või “saime parima võimaliku
lahenduse”,” ütleb ta.
Helme toob riigi tegematajätmiste näiteks meie elektrihinna pideva
tõusu, mis on osaliselt tingitud sellest, et Eesti esindajad pole osanud
või viitsinud välja võidelda õiglaseid saastekvoote.
„Samuti on ebavõrdses konkurentsis Eesti põllumehed, kes saavad veel
viis aastat pärast liitumist “ühtse” põllumajanduspoliitika
tingimustes kordades väiksemaid toetusi võrreldes oma kolleegidega
Lääne-Euroopas või isegi Poolas,” ütleb Helme.
„Samuti on katteta lubaduseks osutunud jutt sellest, et pärast liitumist
ELiga oleme kaitstud Vene surve eest. Vene surve ei ole kadunud mitte
kuhugi ning on hakanud meile tulema hoopis läänest, Venemaale sõbralike
suurte euroliidu riikide poolt. Euroopast tulev surve lõdvendada meie
kodakondsuspoliitikat ning minna üle sisuliselt kakskeelsusele on Moskva
tellimuse täitmine tema lääne semude poolt.”
Sellele, kui hästi või halvasti Eesti riik on Euroopa Liidus hakkama
saanud, annab Eesti rahvas hinnangu 7. juunil europarlamendi valimistel,
ütleb Helme.
LISAINFO:
Martin Helme
Telefon: 533 00002
www.martinhelme.net martinhelme.blogspot.com
