Esiteks. Täna lükatakse riigikogus tagasi opositsiooni eelnõu, mis lubaks veelkord pikendust siin olevatele ajutiste töölubade omanikele, kes on juba niigi üle aja olnud koroona tõttu. Mingit pikendamist ei tule, kel load läbi, lähevad Eestist ära.
Teiseks. Me saime lõpuks kokkuleppe õpirände osas, teema, mis on olnud "kooskõlastusel" juba üle aasta. Selle järgi piiratakse õpirändega kaasnevat immigratsiooni oluliselt. Näiteks ei või õppurid Eestisse enam kaasa võtta pereliikmeid, samuti ei muutu nende elamisluba automaatselt alaliseks pärast õpingute lõpetamist. Ka ei paku riik tulevikus võõrkeelsete õppekavade puhul tasuta õpet.
Kolmandaks. Me karmistame oluliselt hooajatöötajate tingimusi. Hooajatöö luba on edaspidi üheksa kuu asemel kuus kuud ja seejärel ei saa sama inimene kuus kuud Eestisse tulla. Samuti kehtestame hooajatöötajatele palganõude, milleks on valdkonna keskmine palk. Nii tagame, et hooajatöötajate toomine ei oleks tööandjale lihtne lahendus vähem palka maksta või keskmist palka alla suruda. See on väga oluline punkt, mis aitab siinsetel palkadel kasvada ja hoiab ära orjatööjõu toomist.
Mis oli meiepoolne järeleandmine? Teatavas mõttes võib öelda, et mingit järeleandmist ei olegi. Leppisime kuni karmimate reeglite seadustamiseni sellega, et vana kord kehtib edasi, kui tagatakse tervise ohutusmeetmed. See tähendab, et lepime enne koroonat kehtinud lühiajalise töörände taastumisega päris karmidel lisatingimustel. Tööandja kulul toimub töötaja transport nii riiki kui riigi sees. Tööandja kulul hoitakse inimene 2 nädalat karantiinis, sel ajal ta tööl käia ei tohi ja politsei hakkab seda jõuliselt kontrollima; ka selle aja majutus on tööandja kulul. Tööandja kulul tehakse ajutisele töötajale kahe nädala jooksul 2 testi - üks tulles, teine karantiini perioodi lõpus. Kui ükskõik, kumb test on positiivne, peab ta kas inimese ära saatma või hoidma tervenemiseni karantiinis ning ravima teda enda kulul.
Need ohutusmeetmed peaks tagama, et me ei too riiki uuesti sisse koroonat.
Eestis on kasvav tööpuudus. Samal ajal räägitakse struktuursest tööjõupuudusest. Me saame mõlemat lahendada, kui meil on selgroogu astuda vastu tööandjate lobile, kelle ainus eemärk on pressida Eesti valitsust ja riigikogu kogu aeg lõdvendama töörände tingimusi, mis võimaldab neil tuua riiki võimalikult odavat tööjõudu. Tulemuseks on, et meie inimesed ei saa tööd, sest pole nõus nii vähese palgaga tööd tegema ja tööandjad kurdavad, et pole inimesi, kuna nad on harjunud, et saavad lõputult odavat võõramaalast. See allapoolespiraal tuleb murda ja oma täna kokku lepitud muudatustega oleme astunud päris olulise sammu trendi murdmisel.
