Tänane uudis, et PPP variant kiirteede tegemisel visatakse prügikasti, saadab selge sõnumi, et uuel valitsusel ei ole mingit regionaalpoliitikat, mingit majanduspoliitikat ega ka mingit eelarvepoliitikat. On lihtsalt tumesinihall vimm eelmise valitsuse ettevõtmiste suhtes.
Kui pime viha juhib, juhtub paratamatult, et avalikkust hakatakse eksitama numbritega. Pentus-Rosimannus teatas, et PPP on kaks korda kallim kui tavaline ehitamine. See on küüniline ja alatu manipulatsioon numbritega.
Tartu maantee lõigu puhul räägib ta vaid ehitushinnast, PPP sama pika Pärnu lõigu puhul on hinnas sees aga ka juba 23 aastat hooldust. Teisisõnu, võrreldakse täiesti erinevaid asju. Kusjuures, Libatse-Nurme lõigu hinnangus unustas esimene ekspertiis diskonteerida summasid, selle vea avastasime me rahandusministeeriumis ning tellisime teisese hinnangu, mis näitas tükk maad soodsamat prognoosi.
Miks me tahtsime teha PPP-ga suuri maanteid? Sellepärast, et nii saab suured magistraalid neljarealiseks ehitada oluliselt kiiremini, võrreldes senise plaaniga. Me tegime ära väga mahuka eeltöö, mis annab meile valikuvõimalust nii ehitustehnoloogiliselt kui rahastamise osas. See töö visatakse nüüd lõdva liigutusega prügikasti. Koos tehtud kuludega maksumaksja poolt.
Kuigi uus valitsus kuulutab, et nad siiski plaanivad Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede väljaehitamist neljarealistena, on see tühi retoorika. Kui me PPPd ei kasuta, siis jääb järele kolm võimalust.
Esiteks, ehitatakse palju aeglasemas tempos. Sisuliselt liigutakse edasi nõnda, et avatakse iga paari aasta tagant 20 kilomeetrise jupp, nagu seni. Kui sedagi. Siis ongi meil 15-20 aasta pärast need kaks maanteed enam-vähem valmis.
Teine variant on võtta suurelt laenu ja ehitada 50-100 kilomeetrit aastas, mis tähendab umbes viie aastaga kõige valmis saamist. Kuni 100 kilomeetrit ei aja ka veel meie ehitusvõimsusi umbe.
Kolmas variant on rääkida, kui tublisti me ehitame, tegelikult mitte midagi tehes. Tundub, et seda teed ongi mindud.
Neljarealised teed on majanduslikult kasulikud ja vajalikud regionaalpoliitiliselt. Nad teevad vahemaad väiksemaks, võimaldades inimestel ja kaupadel kiiremini ning odavamalt liikuda. Nad vähendavad drastiliselt liiklusõnnetusi, säästes nii ühiskonnale väga suure raha ja hoides meie niigi väheseid inimelusid. Ning loomulikult elavdavad nad ehituse ajal majandust, pakkudes tööhõivet.
Lähiaastatel ei kehti Euroopa Liidus eelarvereeglid, mis võimaldab meil laenu võtta nii, nagu me ise õigeks peame, mitte nii, nagu Brüssel meile kvooti arvutab. Seda tuleb ära kasutada meie majanduse elavdamiseks ja regionaalpoliitika edendamiseks.
Sel ja järgmisel aastal saame teid soovi korral ehitada ka laenuga. Aga siis tulevad laenupiirangud taas ette ja selleks puhuks peab meil olema toimiv kogemus PPP kasutamisel. Tänane valitsus lükkas selle aga prügikasti. Mõistetamatu.
https://uueduudised.ee/uudis/e...
