22.märtsi teisipäevaõhtul kostus virtuaalklassides rohkem rääkimist- ikka eesti keeles.
Eve Järve klassi lapsed jutustasid õhinaga oma koolivaheaja päevadest. Hillevi oli looduses ja suusatas.Rohkem meeldis talle mäesuusatamine kui murdmaasuusatamine. Petra tegi mäesuusatamist ja oli Montrealis. Eva luges raamatuid, mängis kodus oma õega mänge.Ta käis sõbra juures ja külastas ka Ontario Science Centre keskust.
Erika Kessa klassi noored vestlesid ka oma puhkenädalast.Tuuli sõitis maale, puhkas hotellis, kus sai palju ujuda.Nii vahva oli ka õpetaja Erika muljeid kuulata. Ta käis tihti kuumas saunas, ujus ja jalutas mitmeid kilomeetreid metsarajal iga päev. Tal käis külas pojatütar Marianne koos lastega, kes tahtsid kangesti mängida eesti kooli koos vanavanaemaga.
Heli Vanaselja õpilased rääkisid reisimisest ja õppisid uusi eestikeelseid sõnu. Mida näed lennujaamas ja lennuväljal? Mida on vaja mahutada reisikohvrisse? Mida võtta ja mida jätta?!
Emma Soolepa klassis oli ka palju jutustamist koolivaheaja tegevustest.
Jaak, Linden, Leila, Sara ja Andrea jutustasid oma koolivaheaja lugusid. Tunni lõpus aga puudutas õpetaja Eesti ajaloo ühte ränka ajaperioodi –märtsiküüditamist, mis kujunes ka järgneva ajalootunni teemaks.
25.märts,1949 - seda päeva ( ka teisi järgnevaid) on raske sõnadesse panna. Kakskümmend tuhat eestlast pidid oma kodud maha jätma ja nõukogude võimu sunnil Siberisse sõitma. Sõna ,,küüditamine” sai hoopis teise tähenduse. Algselt 17.sajandil rootsi keelest tulnud sõna ,,küüt’’ tähendas reisijateveo ja postiteenuse korraldust. Üks küüt võrdus ühe sõidutamise, veoga.
Õpetaja Tiina Jenkins näitas tunnis õpilastele eesti filmide treilereid, mis kajastasid ajajärgu traagilisust.Filmid ,,Vehkleja’’ ja ,, Seltsimees laps“ kujutasid tolleaegse elu karmust, kui sunniviisiliselt etteteatamata viidi minema pereliikmeid ja terveid perekondi. Mõned õpilased olid neid filme kunagi Toronto Eesti Majas kooliõhtul näinud. Joonisfilmis, mis algas eesti luuletaja Juhan Liivi sõnadega ,, veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole’’ oli kujutatud maja, mille elanikke tabas julm saatus- sunniviisiline äraviimine külmale maale. Öised autotulede kiired, auto mürinad, piilumine kardinate vahelt- need hetked saatsid tuhandeid peresid.
Viimaseks näiteks kuulasid õpilased vastupanuliikumisest ja metsavendadest jutustavat laulu, mis keelati hiljem nõukogude võimu poolt ära. Koolinoor Jaak teadis seda laulu skautide laagrist.
25.märtsil vilgutab Eestis kaugustesse tuhandete küünalde meri.
Küünalt süüdates Eda Oja
