Toimetusse laekuva igapäevase kuritegevuse statistika kokkulugemine andis esmaspäeval ehmatava ja alarmeeriva tulemuse — viimase kahe nädala jooksul on tulistamiste tagajärjel Torontos hukkunud või viga saanud 22 inimest! Lisaks kõikvõimalikud muud kuriteod, mis oma jõhkruse tõttu sunnivad küsima, kas Toronto on ikka nii ohutu linn, kui meile püütakse selgeks teha?

Igal päeval ja ööl pannakse siin toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Inimesed ütlevad, et nad pelgavad õhtuti reageerida uksekella helinale või koputusele. Kui varem räägiti üksikutest ohtlikest piirkondadest Torontos, siis täna tuleb tõdeda, et kuritegevus on oma võikad haarmed laotanud üle linna laiali, ka luksusrajoonidesse. Kuritegude avastamisprotsent pole kuigi kõrge, sest isikud, kes omavad vastavat infot, ei taha seda hirmust ise vägivalla ohvriks langeda, politseile avaldada.

Mis on selle ootamatu vägivallalaine põhjuseks? Kas tõesti illegaalselt USA-st sissetoodavad relvad, nagu ühest suust kinnitavad Ontario peaminister Dalton McGuinti ja linnapea David Miller? Miks siis kulutada miljoneid dollareid tulirelvade registreerimisele — kas ainult selleks, et pakkuda inimestele tööd?

Teada on, et oma relvi registreerivad ja hoiavad nõuetekohaselt nagunii üksnes seaduskuulekad linnakodanikud.

8. augusti National Post'i (NP) juhtkirjas loetletakse mitmeid meetmeid, mille rakendamisega suudetaks ehk Toronto kui ohutu linna mainet taastada.

Kurjategijatele määratavaid karistusi tuleks karmistada, need on liiga leebed. Süüdistajad ja kohtunikud vaatavad paljudele tõsistele õigusrikkumistele kahjuks läbi sõrmede, ehkki kriminaalkoodeksi paragrahvid võimaldaksid juba praegu määrata rangemaid karistusi illegaalsete relvade omanikele.

Hiljutine otsus palgata ja saata tänavatele täiendavalt 1000 politseinikku on suurepärane idee, aga sellest pole siiani asja saanud. Ja nagu märgib konservatiivide juht John Tory oma äsjases pressiteates, ei suuda see ka üksi muuta meie linna turvaliseks. Pealegi on uute korravalvurite palkamisega tekkinud probleeme. Raha pole ju kunagi küllalt, ehkki föderaalvalitsus avastab oma hämmastuseks ühtelugu miljarditesse dollaritesse ulatuvaid ülejääke. Kõlab vist naiivselt, aga kas vähemalt osagi sellest rahast ei saaks eraldada Kanada suurima linna ohutuse tagamiseks selmet seda heldelt jagada kõikvõimalikele heategevatele või muudele organisatsioonidele? Lokkav kuritegevus Torontos kahjustab kahtlemata kogu riigi rahvusvahelist mainet.

Teada on, et suurem osa kurjategijatest on jamaika päritoluga, aga sellest vaikitakse, sest poliitilise korrektsuse reegleid ei tohi ju ometi rikkuda. Ja nii need kuritegelikud kambad märatsevad — külvates surma peamiselt omavahelistes arveteõiendustes, aga pahatihti langevad nende ohvriteks ka juhuslikud möödujad, isegi lapsed. Kas Torontos on mingi jamaikalaste keskorganisatsioon (nagu meil EKN), kes siin saaks vahele astuda ja oma sõna öelda?

Kanada valitsus pole (üsnagi ebamäärastel asjaoludel) nõus Eestile viisavabadust kehtestama. Väidetakse, et eestlased ei pidavat kinni viisarezhiimist ja panevat siin toime muid seaduserikkumisi. Selline nõudlikkus (ehkki faktidega tõestamatu) eestlaste suhtes ja niisugune leebus jamaikalaste vastu! NP juhtkirjas nenditakse, et immigratsiooniamet peaks hoolikamalt kaaluma, keda lubada Vahtralehemaale elama ja keda mitte. Eurooplasest oskustöölise eest lüüakse kahjuks uks sageli kinni, sest paraku võib ta oma töökuse, kogemuste ja võimetega „silmad ette teha“ ja röövida töö siinselt ametiühingu liikmelt, aga see on juba hoopis teine teema.

Kõik ülalnimetatud abinõud, aga ka teiste linnade kogemustest õppimine võimaldaksid ehk kujundada tõhusa strateegia tekkinud masendava olukorra muutmiseks. Kui mitte, siis võib arvata, et vägivald aina süveneb ja peatselt ei räägita enam kuritegelike kampade omavahelisest võitlusest, vaid lausa vägivallasõjast tänavatel. Aga siin linnas elavad normaalsed noored perekonnad kasvavad väikesed lapsed, kes vajavad hädasti turvalisust.

Joe Warmington küsib õigustatult 6. augusti ajalehes Toronto Sun, kes õieti kontrollib meie linna; kes on võimul; kes vastutab — kas linnapea David Miller, politseiülem Bill Blair, Kanada uus kindralkuberner Michaëlle Jean, peaminister Paul Martin või äkki hoopis mõrvaritest fanaatikud? Viimasel ajal on sageli hoiatatud, et ka Torontos võidakse toime panna terroristlikke akte. Ei, terroristid on juba siin, ütleb Warmington ja lisab, et nad on meie linnas päris pikka aega tegutsenud. Nendele pole lihtsalt vajalikku tähelepanu pööratud.

Otsekui vastusena Warmingtoni küsimusele astusid esmaspäeval avalikkuse ette ühise tandemina David Miller ja Bill Blair, tõotades üldsõnaliselt ohjeldada üle igasuguse piiri läinud kuritegevust, aga kuidas täpselt, milliste abinõudega, jäi nende avaldusest selgusetuks.

Praegu pole aeg analüüsida kuritegevuse põhjusi, sotsiaaluuringutele raisatav raha kuluks marjaks ära politseinike töö- ja palgatingimuste parandamiseks ning uute korravalvarite väljaõppeks.

Warmington soovitab linnaisadel motoks võtta tuntud sõnakombinatsiooni, mida on raske eesti keelde tõlkida — „Zero tolerance!“. Tõesti — leebus ja sallivus pole kindlasti keel, mida Torontot terroriseerivad kurjategijad mõistaksid või aktsepteeriksid.

Märkmed: