STOCKHOLM (EE) — Praegu näib, et on olemas mõlemapoolne poliitiline tahe Vene-Tshetsheenia läbirääkimiste korraldamiseks sõjalise konflikti lõpetamiseks.

Tshetsheeni iseseisvuslaste juht ja nende ainus demokraatlikul teel 1997.a. valitud president Aslan Mashadov ütles hiljuti Moskva ajalehele Kommersant, et nii Venemaa kui Tshetsheenia on pikaleveninud sõjast lihtsalt väsinud, sest paraku pole see kummalegi poole võitu toonud. Ta kutsus Vene presidenti Vladimir Putinit läbirääkimiste laua taha. Samas palus Mashadov „tsiviliseeritud meetoditega“ konflikti lõpetamisele kaasa aidata ka ÜRO-d, Washingtoni ja Euroopat.

Tshetsheenia kuulutas hea tahte märgina möödunud nädalal välja omapoolse relvarahu, mis on siiani ka vastu pidanud.

Nii Mashadovi kui iseseisvuslaste mainet on tublisti kahjustanud islamiäärmuslased, ja eriti nende juht Shamil Bassajev isiklikult, kes on omaks võtnud mitmete veriste terroriaktide (sh. Moskva Dubrovka teatris ja Beslani koolis) toimepaneku ning on ähvardanud samalaadseid aktsioone veelgi korrata. On huvitav, et selles olukorras on ka Bassajev lubanud relvarahust kinni pidada ja väljendas BBC-le antud intervjuus koguni valmisolekut kohtu ette astuda.

Tshetsheenias ametisse seatud Kremli nukuvalitsus eesotsas peaminister Ramzan Kadõroviga jälitab pidevalt nii Aslan Mashadovit kui tema perekonda; on teateid, et osa tema sugulasi on pantvangi võetud. Ühingu Memorial andmetel on praegu teadmata kadunud kaheksa Mashadovi sugulast. Mashadov ise on sunnitud end varjama.

Kadõrov peremehetseb kontrollimatult sõjast räsitud Tshetsheenias, tema käsutuses on kümneid tuhandeid sõjaväelasi, kes teevad mida iganes pähe tuleb: röövivad inimesi ja vara, tapavad, piinavad ja vägistavad.

Asi on võtnud lausa kriminaalsed mõõtmed, sest Venemaa prokuratuur on kuulutanud tagaotsitavaks 86 Kadõrovi meest, keda süüdistatakse kõnealuste kuritegude toimepanekus.

Mõnede vaatlejate arvates ei usaldagi Moskva enam Kadõrovit ja tema klanni, osa selle liikmeid on üle läinud ka tshetsheeni praeguse presidendi, Moskva meelse Alu Alhanovi üksustesse aega teenima. Nii on kõigele lisaks süvenemas vastuolud Kadõrovi ja Alhanovi vahel.

Tshetsheenia venemeelsed liidrid ja Kremli ametnikud on Mashadovi üleskutsed läbirääkimiste alustamiseks siiani tagasi lükanud ning president Putin on keeldunud rahupakkumisi kommenteerimast.

Moskva on pikka aega tõrjunud Mashadovi rahukõnelusettepanekuid väitega, et iseseisvuslaste president ei oma enam mingit võimu, ja on arvanud ta koos Bassajeviga terroristide hulka. Ometi kumab mitmete vene poliitikute ütlustest ja vihjetest läbi soov sõja lõpetamiseks ja läbirääkimiste alustamiseks.

Kuid võibolla on Moskva muutunud praegu eriti närviliseks seetõttu, et paguluses elava suurärimehe Boris Berezovski väiteil on tshetsheeni iseseisvuslastel portatiivne tuumarelv. Moskva on küll formaalselt sellekohaseid väiteid tõrjunud, nimetades neid hirmu ja paanika külvamiseks.

Analüütikud soovitavad Kremlil haarata kinni võimalusest sõda lõpetada, sest see on hakanud levima teistessegi Lõuna-Venemaa islamistlikesse piirkondadesse.

Meenutagem, et Tshetsheenia sõda on nõudnud juba 100.000 ohvrit, sh. 20.000 vene sõjaväelase elu.

Märkmed: