Denes Kattago,
www.DELFI.ee Eestis võiksid kõik eestlased olla – seda selles võtmes, et palju viljakam oleks rääkida teisest rahvusest inimestest kui eestlastest, kes on lihtsalt oma kultuuri poolest erinevad, arvab politoloog Iivi Masso, kuid tunnistab, et pärismaalastel on raske seda omaks võtta.
„Kui jutt käib rahvusvähemuse keele, rahvusliku omanäolisuse säilitamisest, siis see on üks asi, kuid kui kultuuri säilitamist hakatakse selgitama meie euroopalike seadustega vastuolus olevate traditsioonide külge kinnistumisega, siis rikutakse tähtsaimat põhimõtet - seaduse ees on kõik võrdsed," arutleb Masso.
Pealegi, pole tema arvates meie riigis õnneks rahvusgruppe ning liidreid, kes kinnitavad, et neile pole Eesti põhiseadus püha: „Meil pole põlevaid ja pulbitsevaid äärelinnu, pole nagu Rootsis, Soomes või Suurbritannias ühtegi parteid, mis rõhuks vaid rahvusele ja oleks avalikult võõravaenulik."
„Ma ei usu, et Eestis on kas või üks rahvusgrupp, mis kollektiivselt arvab, et Eesti riiki ei peaks olema," lisas Soomes elav Masso.
Ühiskonnateadlase vaatenurgast võib probleemiks nimetada hoopis keelt, mis samas pole selline teema, mis ajendaks vaidlusi põhiseaduse, põhiväärtuste üle.
„Kuid, mis puudutab getostumist, siis me peame pöörama tähelepanu Euroopast kostvatele hoiatustele," on Masso veendunud. „Kahju, et meie meedia ei hooli eriti sellest, mis kogukondades, isegi mitte sellest, mis siin saalis toimub."
„Me ei vaja vene või juudi parteid, kuid oleks väga tore kui erinevates erakondades oleks inimesed vene, juudi, soome, tšuvašši juurtega. Kelle süü see on, et asi pole nii - põlisrahva, rahvusvähemuste või teiste - seda on raske öelda, kuid mõlemapoolne aktiivsus on madal," resümeeris politoloog.
Iivi Anna Masso esines 22. septembril Eesti rahvusraamatukogus konverentsil „Rahvusvähemused Eestis: eile, täna, homme", mille kutsus kokku Rahvusvähemuste Noortekoda. Üritus oli pühendatud 24. septembril tähistatavale Eestimaa rahavaste päevale.
