Mati Väärtnõu

Elas kord kuningas, kes valitses oma riiki isemoodi. Muidu oli pealtnäha asjad samasugused nagu teistes riikides, kuid üks asi oli eriskummaline: kõik see, mis mujal oli halb loeti siin heaks; kõik see, mis mujal oli õige, loeti siin valeks ja vastupidi. Nii vast saaks alustada tänapäeva muinasjuttu Eesti riigist.

Või millise muu mõttega võiks muidu lugeda artikleid pealkirjadega „Parts: riigikontroll on pahatahtlik“, „Tamkivi: riigikontrolli auditi järeldused on ülepingutatud“ , „Kliima ja Energiaagentuur: Riigikontroll valetab“, „Laar ja Vaher riigipalgalistes parteitöötajates probleemi ei näe“ jne. Kõik nagu oleks korras. See, mis mujal vargus, pole siin probleem; see mis väljendab tõde, peetakse meie riigis valeks.

Otse loomulikult unustatakse see väike tõsiasi, mis on põhiseaduses kirjas: Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan ja seetõttu Riigikontrolli süüdistamine on sisuliselt rünnak riigi demokraatlike põhiväärtuste ja põhiseaduse vastu. Aga, keda see meie riigis huvitab? Kasvatame oma lapsi selles vaimus, et kõik riigi kontrollorganid on pahatahtlikud ja valetavad ning riigirahaga võib oma taskuid täita niipalju kui võimalik.
Näete, võtsin ise ka õppust. Panin end Riigikogu kandidaadina kirja Mustamäe-Nõmme piirkonda. Äkki õnnestub. Kindlasti on Eesti riigis puudu nii mõnigi institutsioon, sammas, muuseum või nõunikukoht, kuhu annab ohjeldamatult riigi raha sisse kühveldada. Küll me kokku lepime, kellega vaja. Ülle Madise ka arvab, et riiklik vanaduspension võib tulevikus kaduda, seega viimane aeg piruka juurde saada - niigi ainult riismed veel alles.
Imestate minu otsekoheste mõtete üle? Aga sarnaselt saame ju lugeda Postimehest, et Isamaa ja Res Publika Liidu juhid Mart Laar ja Ken-Marti Vaher ei näe selles probleemi, et erakonna üheksa piirkondlikku valimisvedajat on palgale peidetud ministrite ja maavanemate nõunikeks. «Sest nad teevad seda vabast ajast, vabatahtlikult ja üldse – teised teevad ka nii!» No muidugi kui juba teised ka käe maksumaksja tasku topivad, siis on ju kõik korras. Ja kui me vaatame valimiste gallupeid, siis IRL lausa rühib juba Keskerakonna kandadel – järelikult ongi kõik korras. Rahvas toetab, võtke poisid niipalju kui jaksab – riigi raha. Mõisa köis las lohiseb!
Seetõttu ei pane imestama ka Kliima ja energiaagentuuri šarmantse preili avaldus Riigikontrolli kohta. KENA keik nagu saarlane ütleb. Paneme masu ajal 86 miljonit huugama, mis sest, et pole eelarvet ega tegevuskava. Kokkulepe on kokkulepe. Saite Eestimaa Roheliste hääled- nüüd makske. Peale selle anname me 19 inimesele tööd 2011 aastal palgafondiga 7,9 miljonit krooni. Ja olge kindlad kui valite meid, saate ka kodanikupalga. Keevitame põlevkivile maksu juurde ja raha tuleb! See, et elektrihind sellest tõuseb ja selle tagajärjel kõik toidukaubad kallinevad ning sisuliselt näib, et tõstame raha ühest taskust teise, see pole probleem: küünlavalgel ongi romantilisem ja ülekaalulisus ohustab ka Eesti inimesi.

Säh sulle, et meie lood kilplastest on väljamõeldised ja kratte pole olemas. Võib-olla peaks meil oma Batman olema, kes riigi rahakoti raudu valvaks libekeelte eest. Ja kas seegi aitaks: kui ei aita nõuga, tehakse seaduse jõuga. Küll Riigikogu vastava seaduse teeb ja saadakse oma JOKK tahtmine …

Aeg-ajalt leian end mõtlemas, mis asi on see, mis mind hoiab veel Eestimaal kinni, sest sellist oma riiki me taasiseseisvumisel küll ei soovinud. Siis ei uskunud seda, et sinu enda rahva liige võib sulle süüdimatult teatada , et osad ongi võrdsemad kui teised ja rahva taskust varastamine on auasi. Võib-olla on jäänud veel usk sellesse, et enamuse meie inimeste väärtushinnangud ei ole veel lõplikult kadunud ning viimaks jõuab ehk kohale teadmine, et krati kokkukraabitud raha muutub varem või hiljem lepalehehunnikuks.

Märkmed: