ärileht.ee
McDonald’si Venemaa poolt annekteeritud Krimmist lahkumise teatele on järgnenud negatiivsed reaktsioonid Venemaalt ning mitmetes neist nõutakse kiirtoiduketi lahkumist riigist. Miks see niimoodi on, et kangelase staatusest on McDonald’s nüüd idanaabri juures põrmu paisatud, arutleb Adam Taylor The Washington Posti blogis.
Venemaa liberaaldemokraatliku partei liider Vladimir Žirinovski teatas, Krimmist lahkumise teate järel, et Venemaa peaks sulgema kõik McDonald’si söögikohad riigis. Paljud venemaalased toetavad teda.
SuperJobsi küsitluse kohaselt toetasid 62 protsenti vastanutest McDonald’si Venemaa üksuse sulgemist. Läinud nädalal teataski Vene meedia, et kiirtoiduketi vastased liikumised on tekkinud paljudesse Venemaa linnadesse.
McDonald’si jaoks on see kurb uudis. Avati ju Venemaal esimene restoran palju rõõmsamalt enam kui kaks aastakümmet tagasi ning siis võeti McDonald’si kaubamärgi ilmumist kui märki idanaabri läänelikumaks muutumisest. Aga esimese kiirtoidurestorani avamine võttis kaua aega: pärast 14 aastat kestnud läbirääkimisi jõuti 1988. aastal lõpuks kokkuleppele. Samal aastal avati söögikoht ka Belgradis, kus see oli esimene kommunistlikus maailmas.
Venemaa pealinnas avatavat söögikohta oodati kannatamatusega. 31. jaanuaril 1990 see viimaks Puškini väljakul ka avati ning reklaamlauseks sai: „Kui sa ei saa minna Ameerikasse, tule Moskva McDonald’sisse“. Restoranil oli tohutu menu. Inimesed seisid tunde järjekorras sissepääsu oodates, seda vaatamata krõbedale hinnale: eine maksis toona viis rubla ehk keskmise töölise poole päeva palga.
Paljudele välismaalastele sümboliseeris Mc’Donald’si kuldne logo Moskvas aga palju enamat kui äri. Nii kirjutas Tom Friedman Timesis 1996. aastal oma kuulsa Mc’Donald’si teooria, kus ta väitis, et kaks riiki, kus mõlemas asub kiirtoidukett, ei ole kunagi omavahel sõdinud. Nüüd on Joshua Keating selle teooria ümber lükanud: 2006. aasta Iisraeli invasioon Liibanoni ning 2008. aasta Gruusia ja Venemaa sõda on näited, kus see teooria paika ei pea.
Igatahes oli McDonald'sil idanaabri juures suur edu. Kahe aastakümne jooksul teenindati 130 miljonit inimest. Laienemine on olnud suurejooneline ja nüüd on neil Venemaal 400 toidukohta 22 linnas ning plaan laieneda ka Siberisse.
Taylor märgib, et Mc’Donald’si edu ilmestab Venemaa majanduse muutuvat iseloomu: kui esimene kiirtoidukoht avati, tuli importida palju koostisosi ja mõned neist toota enda Moskva lähedal asuvas tehases, mida hakati kutsuma McComplexiks, sest riigis ei olnud eraettevõtlust, mis võiks tellimusi täita. 2010. aastal kirjutas The New York Times, et viimane vabrikus toodetav burgeri koostisosa ehk kukkel ostetakse sisse Venemaa eraettevõttelt ning ligi 80 protsenti McDonald'sis pakutavast toidust tuleb Venemaalt.
Mc’Donald’si edu elas üle ka mõned tagasilöögid. Nii teatas 2012. aastal Venemaa peasanitaarinspektor Gennadi Oništšenko, et venemaalased peaksid eelistama patriootlikke koduseid toite ning vältima eksootilist kraami nagu McDonald's, sest Moskva ja Venemaa elanikele ei ole see sobilik toit. „See ei ole meie toit,“ kinnitas ta.
Taylor kirjutab, et kolme Krimmi restorani sulgemine langes kokku laiema Lääne-vastase lainega Venemaal ning McDonald's, kui kõige ameerikalikum kõigist kiirtoidukettidest, on tõenäoliselt selle laine sihtmärk.
McDonald’si saatus Venemaal: pjedestaalilt põrmu. Kuidas see juhtus?
Eestlased Venemaal | 18 Apr 2014 | EWR
Eestlased Venemaal
TRENDING
