Kuigi õp. Toominga kui luteriusu vaimuliku esimeseks ülesandeks on jumalasõna kuulutamine, süstis ta meisse ka suure annuse isamaa-armastust ja rahvustunnet. „Ilma usuta ja rahvustundeta ei saa olla vaba riiki ja rahvast,“ on meelde jäänud tema ütlus.
Pühapäeva, 3. juuli jumalateenistusel Peetri kirikus ütles õp. Tooming, et ta on väga tänulik Martin Lutherile, kes lubas ka kirikuõpetajal olla inimene. Hinge surematus on antud Kristuse meelevalla alla ja vaimulik saab olla ainult palvetaja osas kaasinimesele usu leidmisel, alustas ta jutlust. Olen alati püüdnud olla aus ja toiminud nii, kuidas Jumal on mind loonud.
Suur tänu Jumalale, aitäh kogudusele — Jumal üksi olgu tänatud kõigi eest. Loodame, et kord veel kohtume kas siinses maailmas või kord Jumala riigis, ütles õp. Tooming.
Koosviibimine kohvilauas
Jumalateenistuse järel siirdus suurem osa kirikulisi alumisse saali, et olla veel koos õpetajaga tassi kohvi juures. Koosviibimise korraldas koguduse nõukogu juhatus koos naisringiga. Nõukogu esimees dr. Jaan Kruus andis õp. Toomingale üle tänutäheks lilled ja korvi koos kingitustega ning soovis head reisi ja õnnelikku kohtumist perekonnaga.
Õp. Tooming ütles, et tal lihtsalt puuduvad sõnad, mis väljendaksid tänu ja kiitust selle eest, mis talle on osaks saanud viimase 10 kuu jooksul. Paljud tulid õpetajat veel tänama ja soovisid talle head reisi. Värsivormis ütles tervituse Nelly Lind.
Ants Tooming oli kuues õpetaja Eestist, kes on teeninud Peetri kogudust ja Kanada praostkonda. Kõik need õpetajad väärivad meie kiidu- ja tänusõnu.
Jääme nüüd ootama järgmise õpetaja saabumist ja loodame, et talle võimaldatakse ka sõiduvahend, millega oleks võimalik ringi liikuda.
Kõike head Sulle, Ants, ja Sinu perekonnale! Vii siit Kolga-Jaani ja kogu Eestile sõnum — oleme siiski ikkagi veel eestlased ja käime kirikus. Isegi kolmandas põlves!