Vene president Dmitri Medvedev rääkis ajalehele Izvestija antud intervjuus, et Jossif Stalini sooritatud kuritegusid oma rahva vastu ei saa andeks anda.

«Kui vaadata sellel riiklikust aspektist ja kui rääkida sellest, kuidas hindab tema tegusid riigi juhtkond viimastel aastatel, siis uue Vene riigi tekkimise momendist on hinnang väga selge: Stalin sooritas oma rahva vastu massikuriteo.»

«Hoolimata sellest, et ta tegi kõvasti tööd ja vaatamata sellele, et tema juhtimisel saatis riiki edu, siis ei saa andestada seda, mis tehti oma inimestega,» rõhutas president Medvedev.

Samas märkis ta, et suure osa inimeste jaoks maailmas ei tekita Stalin mitte mingeid sooje emotsioone.

Medvedev rääkis ajalehele, et sakslased peavad end Punaarmee ja fašistide rollidele hinnangu andmisel väärikamalt üleval kui mitmed Baltimaade esindajad.

«Loomulikult, keegi ei idealiseeri Nõukogude Liidu rolli sõjajärgsel perioodil. Kuid mitte mingil juhul ei tohi nimetada timukaid ohvriteks. Need kes asetavad ühele ja samale pulgale Punaarmee ning fašistlike vallutajate rolli sooritavad moraalse kuriteo. Tahan rõhutada, et sakslased peavad end selles mõttes hulga väärikamalt üleval, kui näiteks mitmed Balti riikide esindajad, kuigi neile on see jah väga valuline teema,» rääkis riigipea.

Medvedev nimetas kurvaks fakti, et mõnes riigis heroiseeritakse fašistlikke kurjategijaid.

Samas meenutas ta näiteks Nürnbergi protsessi, kus natside kuriteod määrati ära kui inimsusevastased kuriteod.

«Neil kuritegudel pole aegumistähtaega, need on aegumatud ja nende eest peaks vastutama tähtajatult,» rääkis ta.

Izvestija küsis, et mida tuleks teha selleks, et natsismiga võitlemisel hukkunud inimesi mälestataks tänutundega ja seda vaatamata erinevustele rahvaste ajaloolises mälus. Riigipea sõnul tuleks rääkida sõjast kodu tõde ära.

Riigipea sõnul pole vaja sõjast rääkimist häbeneda. Selle perioodi sündmustest tulekski rääkida erinevate riikide seisukohtadest: Venemaa, naaberriikide, ÜRO ja seda erinevate kohtumise ajal.

President nimetas mõttetuseks väiteid, nagu oleks sõjajärgse perioodi sündmused toonud kõikidele vabastatud riikidele üksnes õnne.

«Me peame mõistma: kui Nõukogude Liit koos teiste riikidega Hitleri vastasest koalitsioonist poleks Euroopat vabastanud, siis oleks Euroopa hoopis teistsugune. Tõenäoliselt oleks tegemist suure koonduslaagriga, mis oleks tegutsenud ühe riigi juhtimisel. Suurt osa inimesi, kes praegu elavad Euroopas, poleks lihtsalt olemas,» jutustas Medvedev.

Nõukogude Liidust rääkides märkis Medevedev, et see oli väga keeruline riik. «Otseselt öeldes seda režiimi, mis kujunes Nõukogude Liidus, teistmoodi kui totalitaarne nimetada ei tohi. Kahjuks oli see režiim, mille ajal suruti maha elementaarsed õigused ja vabadused. Seda ei rakendatud mitte üksnes oma inimeste suhtes. Nii oli see ka teistes sotsriikides. Loomulikult, ajaloost seda maha kustutada ei saa,» rääkis riigipea.

Märkmed: