Repliik, 13.03.2020 ©UU
ajakirjandus, ajaleht, postimees
Ka ajakirjandusel on omad eetilised reeglid. Pilt on illustratiivne.
On loomulik, et ajakirjandus tahab kriiside ajal kõike kajastada, sest see on ju nende töö, kuid kajastused ei tohiks paanikat tekitada.
Lihtne näide: meedias levivad pildid tühjadest poelettidest. Uudis on kõmuline ja samas õige, sest see peegeldab hetkeolukorda. Tegelikult aga on see paanikanupp: seda nähes mõtleb ka tasakaalukas kodanik, et peaks oma varusid täiendama, enne kui on hilja. Uued lisandunud ostjad aga teevad poed veelgi tühjemaks.
Segadust tekitavad ka kõikvõimalikud spekulatsioonid, mida mõnuga võimendatakse – näiteks selles osas, et kes ikkagi tõi viiruse Saaremaale või Võrru. Kui ringlevad mitmed variandid, siis tõstab see kindlasti paanika taset.
Ajakirjandus ei tohiks ka ühiskonda lõhestavaid uudiseid luua. Nii kirjutas Delfi neljapäeval: “EKRE räägib koalitsioonipartneritele vastu: nõutakse karmimaid meetmeid koroonaviirusega võitlemiseks”.
Tegu oli fraktsiooni saadikute arvamusega ja koalitsioonis võivadki osad pooldada leebemaid, osad karmimaid abinõusid – pole vaja neid sellepärast vastandama hakata. Võetagu ajakirjanduses kasvõi kriisi ajal kõmu otsimises rahulikumalt.
Ajakirjandus on Eestis liiga ära hellitatud, teda on poliitilistes heitlustes poole valimise eest kiidetud ja nii leiab meedia ennast väljaspool kriitikat olevat. Seda ei tohiks ta tavaolukorraski olla, rääkimata aga kriisiolukordadest, kus neilegi tuleb mingid piirid ette tõmmata.
