Mida vaatasin, kuulasin, lugesin kolmapäeval, 8.detsembril 2004?
Tartu Ülikooli meediauurijad kutsuvad detsembrikuu teisel kolmapäeval üles kõiki eestlasi kirjutama oma meediakogemusest. Juba teistkordselt korraldatava uurimuse tulemusel püüavad uurijad selgitada, milline roll on tegelikult ajalehtedel-ajakirjadel, televisioonil, raadiol, raamatutel, internetil jm. meedial inimeste argipäevas.
Palume teie abi uuringu õnnestumiseks. Selleks palume vabas vormis kirjutada, milline on teie suhtumine meediasse, milliseid avastusi meedias tähele panite, milliseid tundeid meedia teis äratas, mida üleüldse tähendab teie jaoks meedia, milline võiks olla meedia ülesanne ja eesmärk jne. Uuringus võivad osaleda kõik inimesed, oma meediapäeva peegeldavad kirjutised on oodatud nii noorematelt kui vanematelt.
Uuring “Üks meediapäev” viidi läbi ka eelmisel aastal, peatselt on selle tulemustest ja eelmise aasta parimatest kirjeldustest ilmumas raamat. Võrreldes eelmise aastaga toimub meediapäev seekord samaaegselt ka naaberriikides Lätis ja Leedus ning Valgevenes.
Palume lähetada oma meediapäeva kirjeldus posti teel (Postkast 6, 50002, Tartu Peaostkontor) või elektronpostiga hiljemalt esmaspäevaks, 19. detsembriks 2004. Ümbrikule või elektronkirjale märkida selgitusena “Üks meediapäev”.
Lisage kirjutise juurde kindlasti oma kontaktandmed, sünniaasta ja võimaluse korral ka elektronposti aadress.
Kõikide oma meediapäevast kirjutanud inimeste vahel jagatakse märtsis 2005 kümme preemiat. Võidust teatatakse personaalselt.
Lisateavet saab meediapäeva koduleheküljelt www.jrnl.ut.ee/meediapaev ja uuringu juhilt Maarja Lõhmuselt Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni õppetoolist, telefonil 7 375 190 või e-posti teel
Meediapäev 2004 (1)
Eestlased Eestis | 26 Nov 2004 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kurbus ja nõutus valdab omakseid ja üliõpilasi.
Paradoksaalsel kombel sattusid ühele ajaperioodile kaks sündmust:
- Tartu Ülikool tähistas sünnitusabi korralduse “ümmargust aastapäeva”!
- Tallinna sünnitusmajas suri sünnitusel noor kolme lapse ema?
Äsja suri oma kolmanda lapse sünnitusel Tallinna sünnitusmajas kaugeõppe tudeng Eleri. Ränk mure langes abikaasa õlgadele, kellele lisaks laste ema “ära saatmisele igaviku teele” 8. detsembril tuleb nüüd üksi seista silmitsi kolme väikese lapse hooldamisega; kusjuures pisim on vaid mõne päevane!!!
Kõigil on huulil ja näol kurbus ning varjatud viha – kuidas oli see sünnitava ema surm võimalik Eesti sünnitushaiglas praegusel ajal…??? Oleks veel Vene okupatsiooniajal 1980-ndatel – siis, kui “...tuli kommunistliku lohakusega leppida….”
Kui paegune kurb juhtum, - “see lohakus” seisnes last ootava ema tervise viletsas arstlikus järelevalves koos järgneva sünnitusabi korraldusega haiglas ja on Tartu Ülikooli lõpetanud arstide-õdede kollektiivi saamatus ja lohakus, siis võib tõesti Tartu Ülikoolist teha varsti “kolledzi-taolise asutuse”, nagu Tõnis Palts Tallinna meerina hiljuti teravmeelitses(?).
Igatahes sügav masendus valdab kõikki lahkunu lähedasi ning kolleege ja õpingukaaslasi.
Minu hinnangul on praegu teatud ringkondadel “sooviks” see juhtum “kinni mätsida”!
Arvan, et seda ei tohiks Eesti avalikkus lubada ning tuleks algatada juhtumi tõsine uurimine!
Miks?? Ja kelle süü tõttu???
P.S. Eriti alatu oleks praegu rääkida arstide palga tasemest(!) –sest palk on “vähesevõitu” kõigis majandusharudes Eestis ning “on oma arengujärgus”, sest riigi areng ei suuda võimaldada oluliselt enamat palgataset!
Lugupidamisega ja kaastunnet avaldades lahkunu perele – lastele,
Mati Pungas
Konsultant-analüütik, Tallinn
Paradoksaalsel kombel sattusid ühele ajaperioodile kaks sündmust:
- Tartu Ülikool tähistas sünnitusabi korralduse “ümmargust aastapäeva”!
- Tallinna sünnitusmajas suri sünnitusel noor kolme lapse ema?
Äsja suri oma kolmanda lapse sünnitusel Tallinna sünnitusmajas kaugeõppe tudeng Eleri. Ränk mure langes abikaasa õlgadele, kellele lisaks laste ema “ära saatmisele igaviku teele” 8. detsembril tuleb nüüd üksi seista silmitsi kolme väikese lapse hooldamisega; kusjuures pisim on vaid mõne päevane!!!
Kõigil on huulil ja näol kurbus ning varjatud viha – kuidas oli see sünnitava ema surm võimalik Eesti sünnitushaiglas praegusel ajal…??? Oleks veel Vene okupatsiooniajal 1980-ndatel – siis, kui “...tuli kommunistliku lohakusega leppida….”
Kui paegune kurb juhtum, - “see lohakus” seisnes last ootava ema tervise viletsas arstlikus järelevalves koos järgneva sünnitusabi korraldusega haiglas ja on Tartu Ülikooli lõpetanud arstide-õdede kollektiivi saamatus ja lohakus, siis võib tõesti Tartu Ülikoolist teha varsti “kolledzi-taolise asutuse”, nagu Tõnis Palts Tallinna meerina hiljuti teravmeelitses(?).
Igatahes sügav masendus valdab kõikki lahkunu lähedasi ning kolleege ja õpingukaaslasi.
Minu hinnangul on praegu teatud ringkondadel “sooviks” see juhtum “kinni mätsida”!
Arvan, et seda ei tohiks Eesti avalikkus lubada ning tuleks algatada juhtumi tõsine uurimine!
Miks?? Ja kelle süü tõttu???
P.S. Eriti alatu oleks praegu rääkida arstide palga tasemest(!) –sest palk on “vähesevõitu” kõigis majandusharudes Eestis ning “on oma arengujärgus”, sest riigi areng ei suuda võimaldada oluliselt enamat palgataset!
Lugupidamisega ja kaastunnet avaldades lahkunu perele – lastele,
Mati Pungas
Konsultant-analüütik, Tallinn
Eestlased Eestis
TRENDING
