Enne ametlikku algust külastati agaralt baari ja käis elav vestlus. Paljud kasutasid juhust suhelda ja pokaali kokku lüüa just nendega, kelle laud enda omast sedavõrd kaugel, et hiljem peo käigus olnuks kohtumise võimalus küsitav.
Saabus hetk, kus EKN-i esimees Avo Kittask esindusliku peoperemehena asus kõnepulti ja tutvustas EV aupeakonsul Laas Leivatit, kes piduliku avasõnaga kuulutas pidustused avatuks. Aupeakonsuli sõnavõtt lõppes ühise „O Canada“ laulmisega. Seejärel sai sõna EV ajutine asjur Ottawa Suursaatkonnas Rasmus Lumi, kelle sõnavõtu lõpul lauldi Eesti hümni.
Pikema sõnavõtuga esines Kanada parlamendi Esindajatekoja spiiker Peter van Loan, kes tõi tervitusi Kanada valitsuselt. Veel esinesid lühisõnavõttudega parlamendi liige Tony Ruprecht, kes tõi ühtlasi tervitusi Ontario peaministrilt; ja Scarborough linnanõunik Michael Thompson.
Oli aeg muusikaliseks vahepalaks. Tõnu Naissoo dzhässkapell ilmus lavale ja esitas mitu meeleolukat pala. Nagu laulusolist Anna Põldvee tähendas, olid nad kava esimesse ossa koondanud ainult eesti autorite palad. Nende ettekanded võeti vastu tugevate ovatsioonidega. Vahepeal tutvustas ansambli juht, kes ise musitseeris klaveril, oma kaasmängijaid, kelleks olid Taavo Remmel (kontrabass), Toomas Rull (löökpillid) ja Meelis Vint (bassklarnet).
Vahepeal võeti kehakinnitust. E.E.L.K. peapiiskop Andres Taul luges söögipalve ja siis asuti toidujärjekorda. Toidulett oli üles seatud kristallsaali ja seal peibutati ballikülalisi hõrgutava rostbiifi ning juurdekuuluvaga.
Pärast sööki tutvustas EV aupeakonsul Laas Leivat kõiki aukülalisi. Camp Bordenist olid kohal Eesti sõjaväelastest mereväe vanemstaabiohvitser Indrek Hanson ja Kaitseväe Võru Lahingukoolist leitnant Raul Vene. Lisaks kaks kaitseministeeriumi ametnikku – Kersti Ringmets ja Kaili Lige. Kohal olid veel mitmed Kanada parlamendi liikmed ja Georgina linnapea. Esindatud olid USA, Bulgaaria, Ukraina, Horvaatia ja Kreeka konsulaadid ning läti, soome ja poola ühispangad. Peale selle veel mitmed läti ja leedu rahvusgruppide esindajad.
EKN-i esimehel Avo Kittaskil oli rõõmsa üllatusena anda üle Kanada eestlaste teenetemärk parlamendiliikmele Bryon Wilfertile. Viimane oli liigutatud ja esines tänukõnega.
Tõnu Naissoo ansambel esines veel mitme palaga, sedapuhku juba rahvusvahelise ilmega. Nende esinemisele lisasid omajagu värskust Vaado Sarapuu tagaseinale projekteeritud valgusefektid. Pidu hakkas üha enam ja enam balliks muutuma.
Muutuski, ja täielikult. Pärast väikest vaheaega ilmus lavale suur tantsukapell „Orfeus“, mille helid meelitasid parketile. Tantsupõrand täitus otsemaid ja paarid hõljusid nagu kunagistel „kuldsetel aegadel“, mil selleilmelised peod olid Eesti Majas üsna tavalised. Selliseid nostalgilisi mõtteid võis lugeda nii mõnegi vanema generatsiooni esindaja pilkudest.
Ball kogus hoogu. Ätistunud kirjamehe linnaluba lõppes enne, kui nooremate tantsuiha. Koju ja puhkama. Tõelised juubelipidustused on alles ees.
Tõnu Naissoo
