Rahulolevad eestlased pärast 3päevast koosolemist ja eesti kultuuris ning keeles kümblemist. Foto: Thomas Kisters
Teel Annabergi lossi imestas reisikaaslane Kerdi, kuidas mina, kes juba nii kaua Saksamaal elanud olen, pole kunagi kultuuripäevadele sattunud. Nüüd tean, millest räägitakse. Vägev ja vägevat hõngu täis maja.
Jaak Kilmi film “Tagurpidi torn” tekitas erinevaid tundeid – põnevus, hirm, kurbus, manipulatsioon, lootusetus, peaaegu põhjaminek ja siiski ka lootusekillukesed. Vestluses Jaaguga ja Nilsiga tutvustati filmi valmimist ja režissööri mõtteid enne filmimist ning filmimise käigus.
Minu mõtted peale filmi: tegelikult reaalsuses tekivad pidevalt mikroühiskonnad ja lumepalliefektid, küsimus on, kuidas see mõjutab sind ja sinu lapsi. Kas me ise oleme piisavalt tähelepanelikud ja toetavad vanemad? Kes on süüdi? Kes võtab vastutuse? Kes toetab veel peresid? Mingil määral sama jama igas riigis, oleme Saksas või Eestis. Vahet pole.
Hommikul peale hommikusööki kandis Valdur Mikita meile ette erinevatest vahest sajanditagustest raamatutest leitud kirjeldusi eestlaste kohta. Kokkuvõte – eestlane on puu taga istuv introvert, kes ainult korraks laulupeole läheb, kus palju koos, et läbi laulu midagi sõnastada. Aga siis ikka tagasi introverdi hoiakusse. Selgub (ka hiljem Merikese kontserdi käigus), et me, välismaal elavad eestlased, pigem ekstrovertsed tüübid oleme – ehk sellepärast elame kuskil mujal ning mitte enam Eestis... Äratundmist tekkis siiski ja naerda sai kollegiaalselt pisarateni.
Peale lõunasööki rääkis Eesti esindaja Euroopa Liidu juures Marten Kokk Eesti välispoliitilistest otsustest ja tegevustest seoses VeneUkraina sõjaga. Agressiooni hind on kõrge. Kuidas Eesti on Ukrainat aidanud (relvastamine jne). Kuidas sõda majandust Euroopas ja maailmas muudab, maisi ja vilja väljatoomine Ukrainast ja selle hind. Välispoliitilised suhted teiste Euroopa riikidega. Venemaaga ei saa enam diplomaatiliselt suhelda.
Kairi Uibo ootas meid juba väljas oma kümne kotiga kaasa toodud materjalidega ja suurte teadmistega Eesti mustrite kohta. Kaheksakannad, viissilmad ja põrguväravad aitavad meid peksu eest hoida ja toovad õnne. Ülesandeks oli muster ja musi omavahel ühendada ja oma kaitsemustripilt luua. Lasime oma fantaasial lennata ja Kairi juhendusel valmisid erinevad Mustrid ja Musid erinevaid tehnikaid kasutades. Olime punaste huultega ja tahmase näoga õnnelikud oma loomingu üle.
Järgmisena esines Marika Blossfeldt. Saime teada, kuidas söök suust pärakuni rändab ja mis selle reisi ajal seedetraktis juhtub. On olemas kasulikke ja kahjulikke soolebaktereid. Sellest oleneb meie immuunsüsteemi tugevus. Bakterid mõjutavad aju käitumist, oleme näiteks valgest suhkrust sõltuvad. Kasulikke baktereid on vähem ja inimesed on järjest rohkem haiged, näiteks tekivad allergiad. Marika õpetas, kuidas me õige toitumisega kasulikke baktereid juurde toodame ja enda immuunsüsteemi tugevdame.
Peale pikemat pausi tegime kaasa Marika juhendatud Kundalini joogat. Peale pidulikku õhtusööki saime me väga andeka ja toreda muusiku Merike Susi kontserti nautida. Merike laulis nii enda loomingut kui ka tuntud eesti laule. Merike suutis isegi suursuguse Annie Lennoxi laule suurepäraselt laulda. Paremale vasakule vaadates märkasin, kui emotsionaalselt me kõik Merikese laule kuulasime, pisarsilmil. Teises osas saime ka laulikud kätte ja siis läks rahvalauluks ja -tantsuks lahti. Merike kaasas rahvast klaveri juurde laulma. Tekkis müstiline hetk, kui minu soovilaul “Naerata” kõlas. Merike ja meie sulasime muusikas kokku, kananahk ja pisarad. Kontserdi lõputäht oli veel üks Merikese enda lugu... Vaikus ja aplaus. Aitäh selle momendi eest, Merike ja Annabergi maja.
Pühapäeva hommikul tutvustas kutuuriatašee Merit Kopli oma tööd ja tegemisi Berliini Suursaatkonnas, kuidas võetakse kultuuritegijatega ja kultuuriinstitutsioonidega kontakti. Kes mida rahastab. Kust ja kuidas kätte saada informatsiooni kultuuripakkumiste kohta. Kuidas kunstnikud kontakti ja jala uks vahele saaksid.
Kõige lõpuks tutvustasid Janika Truumees ja Kaupo Kintsing Balti riikide ühisüritust “Suvine pööripäev”. Tundub nii tore, et vaat ehk lähengi.
Tagasi koju jõudsin suure pagasi kultuuriga ja emotsioonidega. Ei saanud lausa magada, nii palju uusi mõtteid käis peas ringi. Tutvusin ja vestlesin nii paljude toredate eesti inimestega ja kultuuritegijatega. Mida ma siis veel oleks oodata osanud... Ikka järgmist korda! Frankfurt Marje Liebmann-Muts