Kui August Mälk kirjutas 1935.a. näidendi „Mees merelt“, oli ta juba aastaid tunnustatud kirjanik Eestis. Eriti populaarseks sai ta oma rannaküla romaanidega, olles ise sündinud Saaremaa rannikul, lähedane randlase elule. Kes meist ei ole lugenud tema teoseid „Õitsev meri“, „Taeva palge all“, „Läänemere isandad“ jpt. rannaelu teemalisi raamatuid, kus karmi ja dramaatilise rannaelu kõrval on ka päikesepaistet ja huumorit, nii nagu näeme seda ka teatritükis „Mees merelt“. Tunnustusena August Mälgu kirjandusliku loomingu eest andis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts talle 1937.a. auhinnatalu „Lagle“ Tallinna lähedal Õismäel koos esindusliku elumajaga. Pagulasena Rootsis elades jätkas August Mälk oma kirjanduslikku tegevust ja meie pagulaskodu raamaturiiuleile olid A. Mälgu teosed alati teretulnud. August Mälgu sünnist möödub tänavu 105 aastat.
Umbes 40 aastat tagasi, kui „Mees merelt“ viimati Torontos lavastati, olime meie, nüüdsed vanaemad ja vanaisad, noored ja mälestustes seisid veel värskelt meie eesti rannad ja rannaelu, nii nagu Mälk on seda kirjeldanud oma teatritükis. Tore, et Endla Komi selle taas lavale toob, sest nüüd on meil, vanavanematel hea võimalus oma lapsi ja lapselapsi teatrisse kaasa võtta, tutvustamaks oma järeltulevatele põlvedele eesti rannaelu, nii nagu see oli meie vabariigis 1930. aastate alul. See oleks kindlasti huvitav nendele noortele, kes käisid eelmisel aastal Eestis laulu-ja tantsupeol, samal ajal otsides ka oma juuri. Eriti neile, kelle vanavanemate sünnikodud olid tuulistel Eestimaa saartel ja „suuremaa“ rannakülades. Kindlasti on neis noortes äratanud huvi eestikeelse teatri vastu ka Tartu „Vanemuise“ teatris nähtud „Nipernaadi“ etendus, mis oli neile vast esimene eestikeelse teatri külastamine. Loodame ka meie noorte hulgast järelkasvu Eesti Rahvusteatrile.
Armsad teatrisõbrad! Kohtume 16. aprillil Eesti Majas „Mees merelt“ etendustel.
