Harri Kingo
Uudisteportaalid on kaotanud oma mõtte kui uudisteportaalid. Iga viimase kui uudise eest tahetakse raha. Raha tahetakse seejuures info eest, mis on inimestele eluliselt oluline. Seda olulist teavet hoitakse kinni, avaldades sellest vaid esimesed paar lõiku. Ülejäänu lugemise eest tuleb maksta. Olukord on sama inimvaenulik, kui et nõuda kõrbes janus ekslevalt inimeselt raha vee eest, mis tagaks talle elu.
Hoida rahvast kunstlikus infosulus pole Eesti riiki teeniv, vaid Eesti riiki kahjustav tegevus. Meediale on kahjuks oma isiklik rahakott tähtsam kui rahva huvides toimiv aus, avatud infoväli. Meediale ei loe, et rahvas peab teadma talle olulist informatsiooni, olemaks suuteline orienteeruma kõiges, mis toimub riigi sees ja riigi ümber. Selline teguviis pole ei rahva, ei riigi huvides.
Ajakirjandus peab välja mõtlema täiesti teise enda rahastamise skeemi selle väljapressimise asemele, mis teeb rahvast pimeda ja rumala massi, jättes ta teadmatusse asjadest, mis mõjutavad tema elu, toime saamist ja saatust. Info kinni hoidmine keskkonnas, mis on mõeldud info levitamiseks on absurdne. Eriti ajal, mil olukord on tõeliselt keeruline ja info on esmane, mida rahvas vajab.
Info on strateegiline väärtus. Oma kollast võis siis ka ilukirjanduslikku sisu võib ajakirjandus müüa, kuni leidub neid, kes on nõus selle eest maksma. Kuid on palju infot, mis puudutab meid kõiki ja mida me kõik peame teadma. Neis tingimustes on infosulu tekitamine ja raha väljapressimine kuritegelik.
