Noorteliikumine nii linnas kui laagris võimaldab vanemate juhtide abi ning toetusega kogemusi koguda, mis hiljem elus on väga vajalikud. Nüüd, et gaid- ja skautmalev on ühinenud, saavad meie nooremad juhid lisavõimalusi nii isikliku arenemise suunas kui kogemuste rakendamisel enesest nooremate eestlaste huvides. Malev soovib ühiskonnale tutvustada praeguseid noortejuhte, kellest kindlasti kasvavad ajaloolist eeskuju arvestades välja meie tuleviku ühiskonna võtmekujud. Talvi Parming oli äsjase suurlumelaagri „Talvetuli” juht, sellega esimene loogiline kandidaat, kellele gaid/skautluse tõmbejõu teemalisi küsimusi esitada. Temas lausa pulbitseb eestlus, mille kinnituseks on kas või see, et mullu õppis ta Tartu Ülikoolis, peamiselt kehakultuuri teaduskonnas, täites kohustusi ja ülesandeid eesti keeles. Talvile meeldis kogemus väga ja ta sooviks kunagi tagasi minna. Kas Tartusse, või Eestisse üldse, jäi lahtiseks. Hetkel õpib Talvi Toronto Ülikoolis kehalist kasvatust ja pedagoogikat, suunaks õpetajaamet.
Kui pärisin Talvi käest, mis tõukas teda gaidlusse, sain huvitava vastuse, mis omamoodi ka kinnitab gaid- ning skautmaleva ühinemise otsuse põhimõttelist lähenemist. Talvi oli olnud hellake paar aastat, aga talle eriti ei meeldinud käsitöö ja õmblemine. Ta oleks „parema meelega hundudega jalkat mänginud.” Jäi niisiis gaidlusest eemale, kuid mitu aastat hiljem rääkisid ta gaidsõsaratest sõbrad talle augu pähe, „ et gaidid ei tegele ainult käsitööga ja et juhina oleks mul võimalik valida ja koostada huvitavaid tegevusi.” Vanem vend Veiko tegeles samal ajal Kalevi lipkonnas juhina; kui Talvi kuulis, mida poisid teevad, siis tuli tahtmine sellist huvitavat tegevust ise juhtida.
Arusaadavalt, õppides õpetajaks, meeldib Talvil väga tegeleda noortega, eriti aktiivselt füüsilistes olukordades, kuna ta ise on aktiivne, ja loodab teistele kehalise tegevuse armastust edasi anda. Sport ja aktiivsus pole ta ainsaks huvialaks. Talvi tantsib rahavatantsu „Kungla” rühmas, armastab muusikat (laulab „Estonia” kooris, mängib gaid/skautorkestris „Kõla”), ja lisaks meeldib tal reisida.
Pärisin Talvi käest, kuidas suurlumelaagrijuhina ta toime tuli. Vastus peegeldas igati juba 60+ aastat kestnud võõrsil laagrite korraldamiste ja läbiviimiste käiku. Talvi: „ Mul oli väga palju abilisi, kes juhtisid mind (mida on vaja teha, millal, kelle käest küsida, jne). Küsisin tuhat küsimust ja õppisin neilt palju. Minu meelest läks laager päris hästi korda. Kõige raskem mulle oli meeles pidada kõike, mida pidin tegema/ütlema/tänama, et ma midagi/kedagi ei unustaks.” Õnneks oli kogemustega juhte, kelledelt sai häid soovitusi, head nõu. Ning nii meie noorteliikumine hoiab elujõulisust, põlvkonniti toetame neid, kes soovivad olla suunamuutjad.
Esitasin Talvile viimase küsimusena, seda gaid/skautliikumise väärtuses kindel olles, et mida meie noor juht näeb ette gaid/skautluse tulevikus. Talvi vastas julgelt. Tsiteerin: Tänavu „tuli hästi palju uusi hellakesi juurde ja ka gaide tuli tagasi, vanemgaide tuli juhtide rollidesse, vähemalt pooled juhid laagris olid alla 25 [aastased] nii et praegune tulevik paistab ikka päris hea.”
Positiivne hinnang, positiivse noortejuhi suust.
Küsimusi esitas
TÕNU NAELAPEA
