Eesti Gaidide Malev Kanadas alustas viiekümnenda juubeliaasta tähistamist pühapäeval, 10. veebruaril 2002.a. tõotuseandmise jumalateenistusega Vana-Andrese kirikus. Sellele järgnevad aasta jooksul mitmed üritused.
Gaidide lauluansambel LEEK. Foto. E.Aleve
22. veebruaril on mõttepäev koos Läti ja Leedu gaididega Peetri kirikus, millele järgneb samal õhtul üleöökoondus. Edasised sündmused viivad eelolevasse suvesse: 11. augustil saadetakse külalissalk nädalase kestvusega USA eesti gaidide ja skautide laagrisse Järvemetsal.
Maleva juubelilaager peetakse Kotkajärvel 17.—24. augustini 2002.a. Poolsajandi tähistamine lõpeb juubeliaktusega 9. novembril 2002.a. Toronto Eesti Maja suures saalis. Kuigi EGMK saab viiekümneseks, tuleb eesti gaidluse algust Kanadas otsida kolm aastat varasemast ajast, kui 1949.a. kevadel koondus Torontos salkkond Euroopast siia saabunud gaide, kes valisid uuele üksusele nimeks Põhjala Tütred.
Samanimeline lipkond eksisteerib veel tänapäevalgi. 10. veebruari jumalateenistusel, millele eelnes kiriku kõrvalruumes tunniajaline jututund tassi kohvi ja sünnipäevakringli juures, teenisid Vana-Andrese ja Peetri koguduse õpetajad skautmastrid Udo Petersoo ja Andres Taul. Orelil oli Lembit Avesson. Laulis gaidide lauluansambel Leek ngdr. Ingrid Silma juhatusel, esitades „Olen gaid, olen kodumaa tütar…“, „Jumal mu süda igatseb Sind…“ ja ülemaailmse gaidide hümni.
Gdj. Katrina Sehr
Pühakirja ja palvete lugejaina teenisid koos õpetajatega gaidid Elin Marley, Marielle Voksepp, Elli Kipper ja Katrina Sehr. Altarikõne pidas gaidmaleva juht ngdr. Silvi Verder, kes alustas Marie Underi luuletuse lugemisega ja jätkas siis hellakeste ja gaidide poole pöördudes: „Teie annate täna oma lubaduse või tõotuse olla head kodanikud asukohamaale, kuid jääda eestlasteks, sest oleme Eestimaa tütred, gaididena aidata nõrgemaid, kes vajavad teie abi.“ Kõnele järgnes hellakese lubaduse ja gaiditõotuse andmise tseremoonia, mida juhtisid kordamööda Põhjala Tütarde lipkonna juht ngdr. Kairi Taul-Hemingway ja Rajaleidjate lipkonna juht ngdr. Ingrid Kütt. Mõlemaid abistasid gaidrühmade ja hellakeste perede juhid ja abijuhid.
Iga tüdruk andis lubaduse või tõotuse oma üksuse lipule, saades seejärel kaelaräti ja vajalikud märgid. Püstiseisev kogudus jälgis tavandit. Hellakese lubaduse andjad: Põhjala tütred — Laura Ilves, Kairi Vaikla, Tiina Laur-Reid. Rajaleidjad — Miina Bergen, Maiki Cyrwus, Aili Allas, Mari Pikkov, Mia Cyrwus, Kassandra Hanslep, Karina Lupsep. Gaiditõotuse andjad: Põhjala Tütred — Kristi Kukk. Rajaleidjad — Tiina Hiis, Eva Oja, Kirsti Oja.
Vana-Andrese Peapiiskopliku Koguduse õpetaja skm. Udo Petersoo räääkis oma jutluses kogudusele ja gaididele valgusest, mis annab ja kannab elu. Oleme näinud skaudi- ja gaidilaagrites tihedas metsas ilma valguseta kasvanud taimi. Kui sama taim pääseb valguse kätte, võib kohe märgata muudatust. Öösi laagris tuld valvates soovime olla lähemal valgusele ja tunneme rõõmu uue päeva saabumisest. Pöörduses gaidide poole nimetas õpetaja meie esivanemaid, kes alati on otsinud valgust, mõnikord selle kaotanud ja siis jälle leidnud.
Gaidlus on valinud rahvusliku ja kristliku tee, tõotades olla ustav Jumalale, isade maale ja meie rahvale, igal ajal aidata ligimest. Õnnitleme gaide ja nende juhte Eesti Gaidide Malev Kanadas viiekümnendal aastapäeval.
Kahe skautmasterist vaimulikuga altaris — Udo Petersoo ja Andres Taul — lõppes juubelijumalateenistus.
Gaidid lahkusid pühakojast, nagu tuldud, rivis riikide ja üksuste lippude järel, nooremad hellakesed ees, siis gaidid ja vanemgaidid koos oma juhtidega ning lõpuks vanemad juhid, kelledest nii mitmedki olid olnud maleva asutamise juures pool sajandit tagasi.
Gaidlus pole hobi, nagu on muud lemmikharrastused, see on eluviis.
