AO

Maakondliku Esinduskogu juhatus koos Kersti Toomiku asjatundliku abiga korraldas 6-päevase reisi Lääne-Kanadasse, mille jooksul tutvusime Alberta ja mõnede Briti Kolumbia vaatamisväärsustega. Lahkusime Torontost 28. juunil.

Kokku moodustasime kireva 22-liikmelise grupi — 20 eestlast, üks lätlane ja üks hollandlane. Lisaks nimetatuile oli meie bussijuht pärit Lääne-Kanadast ja giid Ida-Kanadast.

Calgary lennujaama jõudes selgus, et meil puudus kahjuks koostöö ilmataadiga. Vihmavaling küll lühendas, kuid siiski ei takistanud meil huvitava Heritage Pargi külastamist, kus sõitsime aururongiga ja jõime taimeteed kõrtsis.

Samal õhtul tulid mitmed Calgary eestlased meid tervitama. Lõbus vestlus nendega õhtusöögilauas oli tore ja tujutõstev. Teadmine, et kohtame mõnda neist eelolevatel Lääneranniku Eesti Päevadel, tegi lahkumise kergemaks.

Teisel päeval külastasime Kanada kuulsat Royal Tyrrell Museum of Palaeontology, mis asub Drumhelleris ja kus on dinosaurustest ning nende luustikest-kivististest põhjalikud väljapanekud.

Sealt siirdusime edasi Stettleri lähedal asuvasse Linda Hall'i, eestlaste kalmistule ja hiljem vastuvõtule vabaõhumuuseumisse, mis asub Stettleri linnakeses. Seal oli huvitav tutvuda ühe eesti pioneeriperekonna poolt annetatud palkmajakese ja viimase sisustusega.

Sellest kohtumisest võite lugeda järgmise Eesti Elu ingliskeelses osas. Kavatseme neile saata vastavaid Eesti Elu väljaandeid, mida nad saavad siis panna oma muuseumi-ekspositsiooni.

Selle võrdlemisi väikese eesti ühiskonna soov säilitada oma
esivanemate pärandit tundus olevat siiras ja raudne. Seda tunnetasime me kõik ja andsime neile omalt poolt ümbriku, soovides neile tulevikuks edu ja jõudu.

Nii Alberta kui Briti Kolumbia provintsid on looduslikult imeilusad ja huvitava ajalooga. Usun, et seda ilu ja erinevust oskaks ehk ainult mõni väga osav isik kirjeldada nii, et vastav pilt ilmuks lugeja silmade ette.

Need, kes seal on käinud, teavad, miks ma ei üritagi kirjeldada selliseid vaatamisväärsusi nagu Hoodoos, Columbia icefields, Lake Louise, Banff, Rocky Mountains, ida- ja lääneraudtee rööbaste kohtumispunkt jne. Nendele aga, kes seal pole käinud ega „läbi elanud“ sealset Kanada ajalugu, soovitan kindlasti sinna sõita.

Meie reisigrupp kasvas otsekohe kokku üheks lõbusaks ja koduseks pereks. Enamus meist oli vara voodis, vara hommikusöögi lauas ja ka varakult bussi astumas. Aga needki, kes hilja magama läksid või tutvusid ümbrusega varahommikul, loobusid hommikusöögist ja olid kah bussis õigel ajal. Mitte keegi meist ei takistanud edukat reisi kulgemist. Juhtus sedagi, et tõstsime ise oma kohvrid bussi pagasiruumi. Meie giid ja bussijuht imetlesid siis meie eestlastest vanurite ettevõtlikkust, jõudu, täpsust ja visadust.

Viimaseks õhtusöögiks kogunesime veel kõik Vancouveri äärelinnas, Surrey's asuvasse restorani Days Inn, kus söök oli haruldaselt hea, aga teenindus jättis soovida.

Lahkumispäeval, 3. juulil viis meie eesti keelt rääkiv giid, endine Montreali eestlane, meid veel Vancouveri linna tuurile. Käisime Granville Island'il, Grouse mäe tipus ja Stanley pargis. Nägime oma silmaga, et Kanadas kasvavad tõesti palmipuud eramajade õuedes!

Kahju oli hüvasti jätta nendega, kes meist lahkusid lennujaama tagasisõiduks Torontosse ja nendega, kes jäid maha. Oli hea, et enamus meist siirdus edasi Lääneranniku Eesti Päevadele, Harrison Hot Springs'i.

Järgmisel päeval võtsime aga vastu ja tervitasime juba peopäevadele saabunuid.

Oli kena ja unustamatu reis.

Märkmed: