A/S Eesti Maja Torontos ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas algatusel toimus 21. märtsil 2002.a. meie ühiskodu varsti remonti minevas näituste saalis nõupidamine E. Maja kasutavate või sellega seotud organisatsioonide esindajaile.
Huvi nõupidamise vastu oli erakordselt suur, mida näitas kohaletulnud isikute arv, üllatades korraldajaid. Päevakorras seisis: Meie ühiskond, hetkeseisu analüüs ja tuleviku võimaluste ning arusaamade arendamine. Aktuaalsete küsimuste arutamine ja prioriteetide osas üksmeele taotlemine. Lihtsate sõnadega
Jaan Lepp, Elle Rosenberg, Katrin Otsa.
tähendab see küsimust, millele on otsitud vastust mitukümmend aastat: mis saab meist kui eestlatest Kanadas viie, kümne või kahekümne aasta pärast.
Pärast nõupidamise rakendamist, kus juhatajaks jäi Osvald Piil ja sekretäriks Ivi Kiilaspea, andis EKNi peasekretär Priit Aruvald ülevaate olukordadest, mis tema arvates võiksid mõjutada meie Toronto eesti ühiskonna tulevikku. Ta ütles, et järgmise 10 aasta jooksul toimub põlvkondade vahetus. Kogukonna ülesehitajad ja praegused kandjad on kaheksakümnendates eluaastates. Oleme täna siin, et leida lahendusi selleks ajaks, kui neid enam ei ole. Meil on kaks laste suvekodu, mitu kirikut, Eesti Maja, Tartu College. Võibolla tasuks kaaluda ühe leeriõpetuse andmist kahe asemel. Eesti Maja peab jääma.
Seejärele anti sõna vabaks. Selle kasutajaid oli palju, mitmed tegid seda korduvalt. Nopime välja mõningaid neist, et näidata, millisel lainepikkusel keerles jutt ümber suure laua. Kõnelejate kiituseks peab ütlema, et enamus piirdus lühikeste ja asjalike kommentaaridega.
Elle Rosenberg rääkis eesti täienduskoolidest ja kutsus koosolijaid meie haridustempli tuluõhtule, et näha oma silmaga, kuidas meie noorus kasvab. Heikki Paara: Priit Aruvalla jutt oli sihitud koondamise peale. Seda on tehtud. Skautüksused on ühinenud, samuti ajalehed. Kogudustel on omavaheline koostöö, laulukoorid esinevad koos. Palju tegevust on kandunud üle Tartu College’isse. Teine generatsioon saab pensionärideks. Robert Kreem: Eesti Majast tuleb teha heategev organisatsioon, et saada soodustusi kinnisvaramaksu osas. Muuta nime, kui vajalik. Leida lektorid ja korraldada juhtkonna seminar. Jaan Lepp: Kaaluda võimalusi E. Maja aktsiate tagasiostmiseks. Peame leidma mooduse ühiskonna paremaks teenimiseks. Arendada koostööd E. Maja ja Tartu College’i vahel. Edgar Marten: Kaotasime Eesti taasiseseisvumisega oma poliitilise eesmärgi.
Priit Aruvald, Ivi Kiilaspea, Osvald Piil.
Praegune ühiskondlik tegevus on suunatud meelelahutusele. Tunneme puudust inimestest vanusegrupis 40—60. Meie koolid ja noorteorganisatsioonid töötavad hästi. Aldor Laur: Rahvakesksed organisatsioonid püsivad. Nooremaid ei huvita tulla koosolekule istuma. Inimene soovib suhelda teise inimesega. Johannes Pahapill: Miks tunda muret, et tegutseme paljudes kohtades. Seminari korraldamise mõte on hea. Omaaegne Trenti seminar võiks olla eeskujuks. Leida Helde: Seminarist on ainult siis kasu, kui sellest on huvitatud noored. Tulin 17 aastat tagasi Montrealist Torontosse. Sealne ühiskond on nüüd vaikivas olekus. Sama võib juhtuda siin. Silvi Verder: Trenti seminarid olid huvitavad. Peaksime neid kordama. Margot Nortmaa: Kuidas saada 30—60aastaseid inimesi meie ühiskonda tagasi. Enn Kiilaspea: Miks muuta Eesti Maja nime. Jäägu sellega tegelemine aktsiaseltsi juhatuse ülesandeks. Raivo Remmel: Eesti Maja ülesandeks ei ole organisatsioonide tegevust juhtida. Selleks võiksid olla Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Toronto Eesti Selts või mõlemad. Priit Aruvald: Kord aastas peaks olema mingi suurem üritus, mis tooks inimesed välja. Katrin Otsa: Olen kade lääneranniku eestlastele, kes korraldavad pidustusi iga teine aasta. Teeme idakalda Eesti Päevad. Peeter Sepp: Eesti etnograafia toob inimesed kokku. Olen sellest huvitatud ja kutsun teisi kaasa.
Nii veeres jutulõng kaks tundi, kuni Eesti Maja esimees lõpetas nõupidamise tänusõnadega osalejaile ja lubadusega selliseid koosolekuid korraldada edaspidigi. Soovijaile oli saadaval kohv.
