Meie vanemad kirikuarhiivid asuvad Rootsis

Eesti kirikud | 18 Sep 2009 | Eesti Elu

Tõnis Nõmmik, teoloogiadoktor

Väliseesti kiriku ajaloo kirjutamisega seoses tutvusin hiljuti peapiiskop Andres Tauli loal Rootsi Riigiarhiivis asuvate säilikutega.

E.E.L.K. esimesed peapiiskopid Johan Kõpp, Johannes Oskar Lauri ja Konrad Veem, konsistoorium ning enamus assessoreid asusid aastatel 1944—1990 Rootsis. Kuna aga piiskop Karl Raudsepp oli Kanadas ning kolm assessorit elasid USAs ja Kanadas, sai vajadusel pidada konsistooriumi koosolekuid ka Põhja-Ameerikas.

Olukord muutus, kui 1990. aastal valiti E.E.L.K. peapiiskopiks Udo Petersoo. Konsistooriumi raskuspunkt kaldus Stockholmist Torontosse, sest peapiiskop ja enamus assessoritest olid Põhja-Ameerikas.

Kui konsistoorium kolis Kanadasse, siis leiti, et kiriku arhiivi üleviimine on liiga kulukas. Senine arhiiv deponeeriti kinnise erifondina Rootsi Riigiarhiivi Mariebergi osakonda, aadressil Fyrverkarbacken 13, Stockholm.

Fond on mahukas ja hästi korrastatud. Talletatud on peapiiskoppide, kirikukogude, konsistooriumi ja kiriku allasutuste arhiivid. Ka paljude koguduste, mitme praostkonna ning üksikisikute kogud. Peapiiskoppide Udo Petersoo ja Andres Tauli aegsed dokumendid on aga konsistooriumi arhiivis Torontos.

Et Rootsi Riigiarhiivis paiknev E.E.L.K. erifond 3445-46 on vastavalt deponeeringu lepingule kinnine, siis on sellega võimalik tutvuda ainult E.E.L.K. peapiiskopi kirjalikul loal. Peapiiskopi luba on vaja ka arhiivisäilikute paljundamiseks ja pildistamiseks.

Fondi dokumentidega on võimalik tutvuda uurijate saalis (forskarsalen). Kuna meie fond asub sügaval maa-aluses hoidlas, siis võtab soovitud toimikute kätte toimetamine tunni või rohkem. Kui dokumentidega soovitakse tutvuda mitmel päeval, siis võib paluda, et neid hoitaks saali kõrvalruumis. See võimaldab järgmisel päeval kaustad mõne minutiga uurija lauale tuua. Korraga võib kasutada kuni viit kausta.

Arhiiviga tutvumine on vajalik kõigile, keda huvitab väliseesti kiriku ajalugu. Riigiarhiivi võimaluste kasutamine on tasuta. Kuigi ametnikud valdavad võõrkeeli, tuleb rootsi keele tundmine kasuks, sest enamus juhtnööre ning arhiivimaterjalide kokkuvõtted on rootsikeelsed.