Kotkajärve Metsaülikool, nüüd juba peaaegu 40 aastat vana, lõpetas laupäeval, 26. augustil jälle aastaks oma tegevuse, jättes mändide ja kaljude vahele kajama laulu, naeru ja isegi tiibklaveri helinat. Viimaste päevade tegevus viis osalejaid mitmesse maailma, mis rikastasid hingeelu ja täiendasid teadmisi. Peateemaks oli küll muusika, aga ei jäetud unarusse ka muud päevakohast.

Kursuse lõpu poole olid veel meeles nädala kestel toimunud kontsertid tiibklaveril, mille oli toimetanud metsa klaveritaastaja ja eesti regilaulu loominguline rakendaja Mark Julson. Nii saidki nädala jooksul Armas Maiste, Kristjan Randalu ja Julson ise väljendada oma muusikat akustiliselt ja puhtalt.

Kursuse teisel poolel toimus ka noorte esitatud ettekandeid ja elati kaasa heale video/DVD filmide valikule. Kolmapäeval pakkusid Madis Org ja Kristiina Nieländer paljugi mõtlemapanevat. Esimene nimetas, kuivõrd globaalne on meie rahvas. Oma hiljutisel reisil Uus-Meremaalt Singapurini põrkas ta ikka kokku kaaseestlastega. Kristiina lasi laudkonna vestluse juhatajana valla agara keskustelu, mis kohati kujunes vaidluseks; teemaks väliseestlaste panus iseseisvuse taastamisel.

Neljapäeval oli kohal Tui Menning, kes hiljuti osales oma vanaisa Karl Menningu pronksskulptuuri avamisel Tartus, kus viibisid Eesti president ja peaminister. Sada aastat tagasi oli Karl Menning eesti kutselise lavategevuse rajaja Vanemuise juures. Nii oma sõnavõtus kui digitaalvideo abil iseloomustas kõneleja teatri suurkuju panust eesti kultuurile.

Neljapäeva õhtul oli jälle teemaks muusika, seekord eesti levimuusika. Teema tulipunktis oli luuletaja, algaastail lektor ja Metsaülikooli entusiast Jyri Kork, elukutseliselt astro-insener, kes oma viimistletud laulutekstidega mängis olulist rolli pagulaslaulu arengus. Tema sulest on ilmunud suurem osa noortele pühendatud laagrilauludest, mis loodud eesti heliloojate poolt. Tema levilaulude tekste on heliplaatidel tõlgendanud mitmed, kaasa arvatud Andres Raudsepp, kes kuulajaskonnaga analüüsis laulutekstide luuletehnilisi omadusi. Järgnes üheskoos tekstide laulmine.

Reedel toimus dr.Talvi Maimetsa ettekanne, mis viis kuulasjaskonna tervise ja anatoomia valdkonda. Läbivat niiti muusika ja tervise vahel tugevdas Talvi Maimetsa side muusikaga. Lektor varustas kuulajaskonda ulatusliku sõnavaraga; ta ei läinud mööda Metsaülikooli ühest olulisest põhimõttest: pedagoogiline keeleoskuse ja sõnavara täiendamine.

Loeng oli tihe, põhjalik ja samas arusaadav, tänu hästi koordineeritud ,,power-point” illustratsioonidele. Kõik, mis inimkehale ja tervisele kahjulik, oli kristalselt selgitatud. Olles paar korda nimetanud sõna ,,isoflavoon”, jättis lektor kuulajaskonna põnevuses ootama, kunas ta sellele sõnale selgituse annab. Nii tagas ta endale jätkuva tähelepanu. See oli väikene loengut läbiv nali, aga pedagoogiliselt strateegiline!

Reede õhtul toimus taas kontsert, mida koordineeris dirigent Taavo Virkhaus. Peaesinejad olid Mark Julson ja Kristjan Randalu. Julsoni muusikat, rajatud eesti algelistele rahvaviisidele, kirjeldas üks noormees kui nüansirikast ja terapeutilist. Vahelduseks esitas 12-liikmeline ansambel dr. Inno Salasoo heliloomingu Heli Kopti sõnadele ,,Ihkan olla järv”. Järgnevalt kõlas Kristjan Randalu tuntuks saanud pala, mida ta toonitas kui ,,Confi-dance”. Üks Randalu imetleja mainis, et mees mängib, nagu oleks tal neli kätt.

Laupäeva hommikupoolikul toimus paneeldiskussioon. Peakõnelejad Peeter Paunic, Tauno Mölder ja Olev Träss jagasid oma teadmisi Eesti Kaitseväe olukorrast, majandusest ja poliitikast. Peeter Paunic, nagu kohalviibiv Mark Alliksaar ja mõnedki teised noormehed Torontost, on Kanada eestlastena teinud Eestis läbi reservohvitseri kursused. Sõnavõttude vahel tekkis peatselt rahva seas palju sõnavõtjaid, nii et tegevus kujunes üsna elavaks. Veelgi hoogsamaks läks meeleolu, kui koos Henn Kurvitsaga — ja juhuslikult õigel ajal — ilmusid kohale neli Eesti ohvitseri ja kaks kaitseministeeriumi ametnikku, keda kohe paluti rahva ette end tutvustama ja oma arvamusi avaldama. Külalised on Camp Bordenis neljakuisel inglise keele kursusel.

Peatselt saabus kohale USA välisministeeriumis töötav endine diplomaat, eesti keelt kõnelev Daniel Hoffmann. Tema jutt kulges vabalt, ilma ettekirjutatud tekstita, kuulajaskond jälgis pisiasju Erna retkest ja eestlaste ning venelaste vahekorrast Eestis. Viimane jutulõng äratas palju mõttevahetust.

Enne õhtust pidulikku söömaaega mindi veel hetkeks kontsert-tarre, mille põrand lausa ootas rahvatantsijaid. Tantsu lõid noored rahvarõivais, tuletades meelde, et eesti rahvatants on olnud osa MÜ kavast esimesest aastast (1967) peale.

Lõpupeo söögilaud, mida korraldas toitlustaja Ülle Veltmann, ei jäänud kuidagi maha Torontos peetud eesti pulmadest. Eeskavaline osa, mida juhatas Madis Org, oli asjalik: regilauljad Leena Tiismanni juhtimisel, kaks Andrest (Raudsepp ja Tamm) kolme lauluga ja siis noored Kalev Nisbet ja Sven Simm, kes esitasid meisterlikult klassikalise kitarri heliloomingut. Vana ja noort Andrest paluti veel ühislaule juhatama, enne kui toimus laudkondade vaheline kõlarikas laulude võistlus.

Rahunes seltskond ja piduliste ette astus Metsaülikooli juhataja dr. Olev Träss. Lõpusõnavõtt sisaldas paljugi olulist ja tõsist, nagu jutt mõne Kotkajärve ehitise ümberehitamisest järgmisel suvel, mille järellainetus mõjutab lähitulevikus ka Metsaülikooli asukohta. Kõneleja tänas Maimu ja Tauno Mölderit ulatusliku ettevalmistustöö eest. Ka pälvis hinnangut Helge Kurmi oskuslik panus registreerijana ja majandusministrina.


Üldkokkuvõttes oli Metsaülikool 2006 nooruslikum kui mitmetel eelnevatel kümnenditel. Aga see uus noorus paistab olema sama arusaav ja tundelik kui nende eelkäijad kas või 40 aastat tagasi.

Märkmed: