Viibisin Kotkajärvel viimati 1984.a. skautide Maailmalaagris vahetult enne ESTO-t Torontos ja ootasin nüüd põnevusega võimalust kogeda, mis sellest ajast oli tuttav ja mis oli uus ja ootamatu. Kuna MÜ käesoleva aasta peateemaks tänavu oli „Üleilmne Eesti“, siis olin kutsutud loengut pidama oma viimaste aastate kogemustest ja teadmistest, tegeledes Eesti Haridus- ja teadusministeeriumis rahvuskaaslastega välismaal.
Võtsin oma nooruses osa mitmest Metroost (MÜ Rootsis) ja ka Meest-ist (MÜ Eestis) Käärikul 1989, nii et olin enam-vähem kursis MÜ tegevuste ja sihtidega, mis mulle omal ajal andsid palju inspiratsiooni, teadmisi ja tutvusi. Tänavune MÜ toimus ajavahemikul 19.-26. august 2012.
Toronto lennujaamas oli mul vastas MÜ juht Toomas Merilo ja kaks päeva hiljem sain Inga Eichenbaumiga küüti Kotkajärvele – skautide laagriala Muskoka piirkonnas, Torontost paari tunni autosõidu kaugusel – kus mul tuli pidada avaloeng. Püüdsin anda ülevaatliku kirjelduse väliseestluse tekkest, väliseesti kogukondade tegevustest, erinevustest ja muredest mitmel mandril. Katsusin ka näidata kuidas välis- ja kodueestlased on olnud ja saavad olema teineteisele abiks ja kasuks. Üheks eelduseks on siiski, et suhtlemine ja infovahetus muutub veelgi elavamaks.
MÜ loengud olid enamasti väga huvitavad ja heal tasemel. Mitmed teemad olid juba tuttavad – nagu Enn Raudsepa kirjeldus Montreali eesti kogukonna arengust. Mõned loengud imponeerisid oma originaalsuse ja teabetihedusega, nagu keeleteadlase Indrek Parki loeng keelte erinevustest ja – üks Skype loojatest – Jaan Tallinna loeng tehisintellekti võimalustest ja ohtudest. Eriti viimane pani meie ajud töötama täistuuridel. See loeng oli äärmiselt huvitav aga ka pingutav.
Huvitavaid kirjanduse loenguid esitasid Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg (Karl Ristikivi looming) ja kirjandusteadlane Sirje Kiin (Ivar Ivaski elutöö). Keeleteadlane Lea Kreinin rääkis eestlastest Shotimaal ja Eesti kultuuri eksporti tutvustasid efektiivselt Eesti suursaadik Ameerikas Marina Kaljurand ja Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa. Eesti kaitseväe struktuurist rääkis leitnant Markus Alliksaar, õigusteadusest advokaat Mart Pikkov ja Toronto Eesti Ühispanga tegevusest Peeter Einola. Oma suuri kogemusi jagas „lühikeste vahemärkustena“ tihti MÜ asutaja professor Olev Träss.
Loengute vahel oli aega vestlusteks, huviringideks, saunatamiseks, ujumiseks ja pidutsemiseks. Näidati toredaid filme, käisime vaikselt läbi kottpimeda metsa hiiele, kus hiievana Margus Tae lõkketule valguses osavalt lõi meeleolu, mis meid viis ühendusse meie esivanemate usumaailmaga. Robert Hiis korraldas kanuuretkeid, Koidula Aedna-Nisbet õpetas viltimist, Toomas Sepp juhendas meditatsiooni, Elle Palumäe juhendas kunstitegevust, Pearu Tamm õpetas ellujäämist metsas ja Toomas Merilo selgitas ja korraldas veini degusteerimist. Eliise Kõre õpetas noortele ilusaid rahvatantse ja Olavi Kelle saatis kitarrel laule nii laulutunnil kui lõkke ääres. Tihe kava võimaldas veel palju muud tegevust. Lastele oli omaette programm.
Kotkajärve rajad, hooned ja käimlad jätsid veidi kulunud ja hoolitsust igatseva mulje. Õnneks oli terve nädala jooksul ideaalne suvine ilm, mis lubas meid päeviti olla vabas looduses. Käisin igal hommikul järves ujumas ja nautimas haruldast looduse ilu. Oli põnev kuulda ja näha mulle ebatavalisi loomi igas põõsas ja puus.
Oli tore MÜ-s kohata igas vanuses osavõtjaid ja lõpuõhtul näha eri gruppide etteasteid – laulude, mängude, luuletuste ja rahvatantsude esitamisi. Ei saa ka mainimata jätta perenaiste poolt valmistatud rikkalikud ja maitsvad road ja lõpuõhtuks loodud imponeeriv „Rootsi laud“. MÜ 2012 tõi mind tagasi oma nooruse tegevustele ja olen selle üle väga tänulik MÜ arvukatele korraldajatele, eriti aga üldjuhtidele Maimu Mölder ja Toomas Merilo.
