Ai-tsih, ai-tsah, ai-tsah, ai-velled, me metsavennad oleme...
Tänavune metsaülikool Heimtalis/Raistikol oli kenasti läbi saanud ning osalejatel jäi üle veel Eestiga tutvuma sõita. Kahest ekskursioonist esimene viis meid Viljandimaal metsavendade radadele ja Olustvere mõisa.
Ennuksemäe parkimisplats on suurtest teedest kaugel. Parkimisplatsilt viib punkri juurde ilus metsatee, mis aga kohati päris soine ja mudane. Kohale jõudes on jalad märjad. Giid Kati räägib meile loo punkri ehitamisest. Sova pere poisid Jaan ja Evald kaevasid selle varjendi liivasesse mäekülge koos sõprade abiga 1944. aasta sügisel. Punkril oli seitse väljapääsu ja ka maa-alune allikas. Maa all oli suur ruum, milles pliit ja kolm kahekordset narivoodit, kus sai korraga magada kaksteist inimest.
21. veebruaril 1945 ründasid punkrit kohalikud punaste väed, sissekäik pandi põlema ning lahing punkri vallutamiseks kestis terve öö. Seitse metsavenda said surma, viis võeti vangi. Surnute laibad visati tagasi punkrisse ja purustati see siis granaatidega, et omaksed ei saaks surnuid maha matta, langenute põrmud maeti ümber alles 1990. aastatel. Ka vangilangenud metsavennad ja üks metsaõde surid peagi. Punker õnnestus taastada tänu sellele, et üks ehitajatest, kes lahingu ajal mujal viibis ning seetõttu vangistusest pääses, oli Eesti taasiseseisvumise ajal veel elus. Tema tegigi täpsed joonised, mille järgi punker taastati. Punkri uuesti ehitamine läks maksma peaaegu 200 000 eurot. Praegu on see suurim metsavendadega seotud objekt Eestis.
Metsavendade punkrisse mahtus istuma ja hukkunute mälestuseks vanu metsavennalaule laulma. Muusikat tegid giid Kati ja tema poeg. Maa all oli hämar ja rusuv, peagi mindi tagasi maa peale, kus säras päike, ning pärast matka läbi soo ja metsa alustati sõitu Olustverre.
Vanas Olustvere rüütlimõisas tutvusime kauni mõisainterjööriga ja mõisapargiga. Mõisal on pikk ajalugu, see on kuulunud mitmele aadliperekonnale, nende hulgas on ka De la Gardie, von Fersen ja Schilling. Praegune uhke härrastemaja on ehitatud 1903. aastal – siin oli tollal juba keskküte, elekter, telefon ja vesi. Pärast Eesti iseseisvumist sai mõisakompleksi endale põllutöökool. Tänapäeval tegutseb siin Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Uhket mõisahoonet saab rentida pulma- ja sünnipäevapidudeks, siin asub muuseum ja hotellitoad.
Olustvere mõisas on hästi säilinud uhked kõrvalhooned – kuivati, sepikoda, laudad-tallid, meierei, viinavabrik, kelder, aedniku-, tööliste- ja valitsejamajad. Ringkäik mõisas oli väga huvitav ja noortele giididele jätkus palju küsimusi.
Päeva lõpetas Kõpu naiste grillipidu meile juba tuttavas Raistiko turismitalus.
LEA KREININ
