„Kotkajärve Metsaülikool – 50 aastat noor“ rändnäituse avamisel 11. jaanuaril Tartu Laulupeomuuseumis. Vasakult: näituse kujundaja ja ürituse korraldaja Elle Palumäe, õhtujuhid Sven Ebruk ja Riina Kindlam ning MÜ lektorid ja vilistlased kirjanik Valdur Mikita, näitleja-lavastaja Anu Lamp, tekstiilikunstnik Anu Raud, ajakirjandusõppejõud Maarja Lõhmus, kultuuriministeeriumi nõunik Anne-Ly Reimaa, kirjandusteadlane Marin Laak, Toronto Ülikoolis õppinud insener ja molekulaarbioloog Kärt Kanger, pühapaikade uurija-tutvustaja Ahto Kaasik, kirjandusteadlane Maarja Hollo, Torontost hiljuti Tartusse kolinud Peeter Nieländer ning kirjandusteadlane Janika Kronberg. Fotolt puuduvad kirjandusteadlane Tiina Kirss ja tulevane Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis. Foto: Tiiu Ilo Palumäe
Valdur Mikita. Foto: Tiiu Ilo Palumäe
Ahto Kaasik. Foto: Tiiu Ilo Palumäe
Tiina Kirss. Foto: Tiiu Ilo Palumäe
Näituse kujundaja ja ürituse korraldaja Elle Palumäe mõtles välja ja teostas nutika loosivõidu – näituse kanga proovitrükist õmmeldud padi, mida fotol kaisutab ning millel on äratuntavad juhtumisi Rein Taagepera ja Valli Naelapea. Loos läks õigetesse, kohaliku Tiigi Seltsimaja kultuurispetsialisti kätesse. Mahuka ja uhke MÜ albumi üle rõõmustas teine proua, kellele loosiõnn naeratas. Foto: Tiiu Ilo Palumäe
Riina Kindlam
Teoks sai see 11. jaanuari õhtul. Lõpuks ometi olid õues kraadid miinuses, kui nostalgiakraadid tõotasid kütta. Kotkajärve Metsaülikool, mis on 50 aastat äratanud Põhja-Ameerikas elavate eesti noorte (ja vaimult noorte) huvi esivanemate maa vastu, jõudis 18 kangal lahtiseletatuna Tartusse. Tähistama oodati Lõuna-Eesti vilistlasi ja huvilisi, kuna näitus rändab kahe kuu pärast Põhja-Eestisse, Tallinna ja sealt edasi veel.
Kujutage ette üht jäist ülikoolilinna, mis tõuseb ühe jõe kaldalt tasaselt üles. Ei, mitte Toomemäele, vaid teisel pool toda auravat jõge, Emajõge. Siit saab Roosi tänavat pidi Raadi avarusteni, uue Eesti Rahva Muuseumini, aga pooles mäes on Jaama tänav ja üks palju vanem maja, mis aastal 1870 sai viis aastat varem asutatud Vanemuise Seltsi „pesaks“. (Seltsile andis nime Väägvere koolmeister Taavet Wirkhaus, USAs elava MÜ auvilistlase dirigent Taavo Virkhausi vanavanaisa.) Just siin, Ülejõe linnaosa kultuurihällis, kus lisaks Vanemuise Seltsile tegutsesid ka Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Aleksandrikool ja Eesti Kirjameeste Selts, avati näitus „Kotkajärve Metsaülikool – 50 aastat noor“. (Pikemalt Eesti Elu 19. jaanuari paberlehest.)