Metsaülikooli toimub 19. - 26. august, Muskokas, Kanadas.
10% hinnaalandus kehtib 1. juulini. Kotkajärve Metsaülikooli tähelepanu langeb sel suvel peamiselt põlisrahvastele. Tundub, et põlisrahvaste küsimused on praegu päevakohased üle maailma, ei tähenda mis mandril nad elavad. Ehk on põlisrahvaste ärkamiseks aeg küps? Igatahes tundub see nii Kanadast vaadates. Eestlased tunnevad tihedat seost ja toetavad soome-ugri hõimlasi kes võitlevad oma kultuuri ja keele säilitamise eest. Paneb mõtlema mis oleks olnud Eesti ja eestlaste saatus, kui me ei oleks saavutanud iseseivust 1918. aastal? Kas oleksime ka tänapäeval põlisrahvaste nimekirjas? Aga meil on oma riik ning selle tõttu meiega arvestatakse kui võrdsega, oleme esindatud rahvusvahelistes organisatsioonides, olümpiamängudel ja mujal.
Tänavu on Metsaülikoolis kohal USA põlisrahvaste keelte päästja, etnoloog ja keeleteadlane
Indrek Park, kes teadis juba pisi-põnnina, et tahab nendega kokku puutuda. Ta räägib meile keelte mustritest. Indiana Ülikoolis baseeruv Indrek tegeleb viie keelega – arikara, hidatsa, lakota, assiiniboini ja mandani keeltega. Ta on arikara keele grammatika valmis kirjutanud ja töö edeneb sõnaraamatuga. Indrekul on ka teadmisi soome-ugri keelte ja rahvaste kohta ning ta on külastanud meie hõimurahvaid Siberis. Meil on võimalus Metsaülikoolis arutada keele rolli kultuuri säilitamise juures ja mis on põlisrahvaste väljavaated.
Metsaülikooli tuleb ka
Liivo Niglas, kes töötab etnoloogiateadurina Tartu Ülikoolis. Ta on antropoloogiliste dokumentaalfilmide režissöör, produtsent ning filmistuudio Mp Doc looja. Ta on teinud filme Siberis, Aafrikas, Kesk-Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Valik filme: Brigaad (2000), Juri Vella maailm (2003), Tavaline seiklus (2004), Vihma tegemine (2007), Kalarahvas (2008), Itelmeeni lood (2010), Teekond Ussinuumajani (2015), Armastuse maa (2016).
Meil on ka hea meel teatada, et Metsaülikooli tuleb Toronto ühiskonnas hästi tuntud
Rosemarie Lindau, kes oma loengus võrdleb regilaulu ja Kanada põlisrahvaste muusikat interaktiivses vormis, võttes käsile laulmise, trummimise ja rahvajutud. Roosi tundis juba lapsena huvi Põhja-Ameerika põlisrahvaste vastu. Õppides Toronto Ülikooli muusikafakulteedis arendas ta oma teadmisi, pöörates erilist tähelepanu sarnasustele eestlaste ja Põhja Ameerika põlisrahvaste kultuuride vahel.
Teine põhiline teema MÜs sel suvel on
tehnoloogia.
Agu Ets USAst esitab meile loengu “IT – väike maa, suured saavutused”. Agu on arvutispetsialist kes on viimased 15 aastat töötanud küberkaitse alal. Ta lõpetas Rutgersi Ülikooli New Jersey osariigis elektrotehnika alal ja jätkas õpinguid Pennsylvania Ülikoolis, kus saavutas magistrikraadi arvutiteaduses. Ta teenis ohvitserina USA lennuväes õhukaitse väeosas. Peale nende kohustuste täitmise töötas ta mitmes firmas mis pakkusid tehnilisi lahendusi USA valitsusasutustele. Viimased 10 aastat on ta olnud MITRE Corporation’i küberkaitse osakonna abijuht ja jäi kevadel pensionile.
Järgmistes artiklites kirjutame pikemalt teiste MÜ loengute ja 50. juubeli tähistamise kohta. On võimalik registreeruda ja rohkem informatsiooni saada aadressil
www.eesti.ca/mu.
Vaata veel
Metsaülikool.
