Metsaülikool ei ole ainult akadeemiline suveseminar. Tuleb arvestada ilusa looduse, värske õhu ja kehaliste liigutustega. Ja mis on toredam kui eesti rahvatants.
Rahvatantsul ja MÜ'l on ajalooline ühendus, kui asutamise aastal pani Oru järve ääres noorte jalad kargama meie ajalooline treener Toomas Metsala, kes ka järgmistel aastatel oli kohal. Pidin tollel esimesel aastal - vaid küll ainult esimesel - ise olema tema pillimees.
Nüüd on saabunud Eestist vahvad tantsuõpetajad nagu sellel aastal noored, aga professionaalse ilmega Toomas Parra ja Maarit Pappel. Olles üles kasvanud rahvakunstiseltsis Leigarid ja koos tantsinud viimased kuus aastat, oli nende kunsti isegi pealtvaatajana lihtsalt super-nautida.
Toomas Metsala Metsaülikooli algaastail juhiseid andmas rahvatantsu huviringis. Arhiivifoto
Viimasel s.a. Metsaülikooli tegevuspäeval enne suurejoonelist lõpupidu toimus omapärane rahvatantsu-etendus, kus anti ka meestantsijatele võimalus demonstreerivalt tantsu lüüa. Toomas ja Maarit esinesid ise kui vilunud näitlejad. Atmosfäärile lisas haruldaselt ja eestipäraselt juurde kõlaval vioolal Kristjan Kannukene, noor muusik kodumaalt.
On kadunud loodusest mõlemad uhked tantsupõrandad, nii Oru järve äärne kui see, mis paiknes Kotkajärve lähedal avaral lõkkeplatsil. Juba mõned aastad on avatud suur katusealune tantsupõrand Lembitu külas, mis võimaldab teatripärasemaid esinemisi.
Rahvatants ilmselt püsib edasi ühe põhitegevusena Metsaülikooli raames.
