Grupp 13-16 aastaseid Eesti juuurtega noori, kes elavad Saksamaal (enamus sünnist saati) lendasid kevadkoolivaheajaks Eestisse, Tartusse. Hommikupoolikul käidi Tartu Miina Härma Gümnaasisumi koolitundides, pärastlõunaid täitis tihe haridus – ja kultuuriprogramm.
Saksamaa eestlaste ühingule (EÜSL) on oluline, et siinmail elavate eestlaste side Eestiga ja eestlusega ei kaoks. Eriti tähtsaks peetakse järelpõlve siduvust eestluse ja Eestiga. Nii tekkiski mõte koguda üle Saksamaa elavad noored kokku ja reisida nädalaks Eestisse. Rahaliselt toetasid seda ettevõtmist Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis (EÜSL) ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN).
Noorte projekti eesmärgiks oli süvendada nende iseseisvat sidet Eestiga, tutvustada noortele Eesti haridussüsteemi, pakkudes võimaluse külastada Eesti kooli ja osaleda koolitundides. Äratada noortes huvi sidumiseks Eestit oma tuleviku plaanidesse (haridustee, elukutse, elutee). Pakkuda noortele intensiivne eesti keele praktitseerimse võimalus, olles eestikeelses keskkonnas, koos Eestis sündinud ja elavate omaealiste noortega.
Leila (15 a.) kirjutab järelkajas: Minu tunne peale reisi: tagasi tahaks!
Eesti inimestest jäi mulle soe ja südamlik mulje. Meie programm oli tihe ja vaheldusrikas.
Iga päev tôi uut ja huvitavat, palju oli vahvaid üllatusi. Sain kaasa elada Eesti koolielule.
Parema meelega läheksin tagasi Miina Härma kooliklassi kui sellesse majja, kus asub mu kool Saksamaal. Eesti kool imponeeris mulle väga ilusa arhitektuuriga, üllatavalt hästi varustatud klassiruumidega (eriti käsitöö klass) ja hoolitsetud ümbrusega. Muljet avaldas ôpilaste austus ôpetajate vastu, distsipliin tundides. „Tartu Postimehes“ kuuldu oli pônev. Eesti sauna soovitan igaühele. Tartu „Ahhaa“ keskuses nägin asju, mida raske sônul seletada ja kirjas kirjeldada, kuid mis siiski vastavad füüsika seadustele. Ja kôige tagatipuks on vahva omada iseenda DNAd kaasaskantavas topsikeses.
Reisipäev Eestisse
Frankfurti lennujaamas grupiga esmakordaselt kokku saades ei osanud noorte nägudelt tõlgendada, kas sealt peegeldus ooterõõm või karm kodune korraldus! Nii mõnelegi oli see esmakordne reis üksi Eestisse. Enamus noori ei tundnud teineteist või olid aastete eest kuskil eestlaste koosviibimisel kohtunud. Olime kõik rõõmsad kui pika reisipäeva õhtutundideks Tartu bussijaama jõudsime, kus meid Eesti pered juba ees ootasid, et noori vastu võtta ning oma kodudesse viia.
Matthiase (13 a.) ema kirjutab: Minu laps on tüüpiline tänapäeva laps, kellel on kõik olemas ja seetõttu on raske teda uute asjadega vaimustada. Reisile läks siiski vabatahtlikult. Aga tagasi tuli täiesti uus laps, küsis innukalt:"Emme, kas sa märkad, et ma räägin palju paremini eesti keelt?" Mina ise suurt vahet ei märka, ta rääkis ennegi hästi, aga kui ta ise juba märkab, et tegi keelearengus hüppe, siis küllap see nii ka on.
Miina Härma Gümnaasium
Kohe esimesel päeval võttis meid Miina Härma koolijuhtkond pidulikult vastu. Tiia Lepik (Miina Härma Gümnaasiumi direktori asetäitja arendusjuht), kellega juba sügisest saati tihe kirjavahetus aset leidis ning kes kogu meie plaane algusest saati positiivselt toetas, tervitas meid lühidalt. Ene Tannberg (Miina Härma Gümnaasiumi direktor) tutvustas meile Miina Härma kooli ja selle pikka ajalugu. Sel aastal möödub kooli nurgakivi panekust 100 aastat. Kooli asutajate nimed pole Eesti rahvale tundmatud – Jaan Tõnisson, Miina Härma ja Peeter Põld, kelle poeg Toomas Põld on Saksamaal tuntud-teatud ning tänu kellele on ka Miina Härma kooli sidemed Saksamaaga tihedad ja soojad. Järgnes põgus Saksamaa noorte enesetutvustus, vastastikkune küsitlus ning koolisüsteemide võrdlus.
Koos oma pere noortega külastasid Saksamaa noored kolmel päeval Miina Härma koolis koolitunde. Hirm, et nad oma kevadkoolivaheajal Eesti kooli külastama peavad oli täielikult asjatu. Just koolis osalemine oli see, mis siiani paljudele täiesti tundmatu oli ning mida Saksamaa noored selle reisi järelkajas lemmikuks nimetasid.
Lars (14 a.) kirjutab järelkajas: “Mulle meeldis meie programmist sel korral Eestis kõige rohkem koolis käimine. Nüüd ma saan aru, miks mu ema (kes on Miina Härma koolis 11 aastat käinud) ainult head oma kooliajast räägib. Koolimaja on nii ilus ja puhas. Tunnid on hoopis huvitavamad kui meil Saksamaal, sest õpilased saavad nii palju ise kaasa teha. Koolis on wifi, saab igal pool internetti kasutada. Hommikune koolipäev algab muusikaga filmist Mission Impossible, see on nii COOL. Tunnid on kuidagi rahulikud, õpilased ja õpetajad on hoopis vaiksemad. Ja selle asemele, et kogu aja ennast meldida, küsib õpetaja hoopis õpilastelt. Sellepärast peab ju ka tundi jälgima ja tähele panema. Meeldis ka, et vahetunnid olid pikemad ja klassi pidi koguaeg vahetama. Ma oleksin hea meelega pikemalt koolis käinud. Kooli sööklas on nii head söögid. Pere, kelle juures ma olin, meeldis mulle väga. Tahan neid oma järgmisel Eesti reisil jälle külastada.
Teater Vanemuine
Vaatasime lastemuusikali „Detektiiv Lotte“, mis küll ehk pisut nooremale publikumile mõeldud, kuid mille tegelased on Eestis väga populaarsed ja kõigile tuntud. Koheselt etenduse lõppedes, tervitas meid Vanemuise teatri noortetööjuht Mall Türk, kes meiega sammud lavale seadis. Seal saime jälgida äsja nähtud lavastuse lavadekoratsioonide mahavõtmist ning õhtuse lavastuse ülessepanekut. Tervelt kaks tundi toimus meie ekskursioon Vanemuise teatris Mall Türgi ja Kertu Tombaku juhtimisel. Huviga õpiti lavataguseid kulisse tundma, uudistati kostüümide ning rekvisiitide valmimist. Üllatav oli teada saada, et Tartu Vanemuise teatril on ühtekokku 9 korrust ja lava kõrguseks 22 meetrit! Ka noored paistsid teatrimaailmast nakatust saavat, muljeid vahetati pikalt ka veel järgneval ühisel söömaajal Shakespeare kohvikus.
Kareni (16 a.) kirjutab järelkajas: Mulle meeldis see sõit Eestisse väga! Kool oli ilus ja seda külastada väga huvitav, sest mitmed asjad on seal teisiti organiseeritud kui Saksamaal. Kõik ettevõtmised olid väga toredad. Eriti meeldisid mulle ülikool ja AHHAA keskus. Vanemuise teatris meeldis mulle eelkõige ekskursioon. Meeldiv oli peres elada ja ka meie grupp oli mõnus. Leidsin endale uusi sõpru ja nii oli kogu reis ääretult tore! Suur, suur tänu kõige eest!!!
Postimees
Tiia Luht, kes täidab Postimehe juures juristi kohustusi, tervitas meid ja rääkis algatuseks natuke maja ( Postimehe toimetuse asukoht) ajaloost. Priit Pullerits omakorda ajalehe tööst, oma pikaajalistest töökogemustest ning ka seiklustest, mis osaliselt selle tööameti juurde kuuluvad. Meeleldi oli Priit Pullerits nõus kõikidele küsimustele vastama. Postimehe ajakirjanik Elina Randoja tegi meie noortega intervjuud, mis koos väikese loo ja ühisfotoga juba järgmise päeva lehenumbris ilmus.
Sarah (16 a.) kirjutab oma järelkajas: "Kool on väga suur ja ilus! Meil kõigil oli tunne, et teie õpilased tahavad õppida, mis Saksamaal kahjuks ei ole. Sama tundus, et see, mida lapsed õpivad või kuidas nad õpivad on palju huvitavam! Oli ka väga mõnus ühes koolis olla, kus kõik on nii puhas. Õpilaste vahel on ka rohkem koostunnet kui Saksamaal ja ma arvan et see tuleb ka sellest, et teil on nii palju ettevõtmiseid nagu ballid! Ja teie sööklas oli väga hea toit, seal sööksin küll hea meelega rohkem..."
Tartu Ülikool
Tatru Ülikooli peahoones tervitas meid Tartu Ülikooli Rahvusvahelise turunduse peaspetsialist Eveli Soo. Algatuseks tegime väikese ringkäigu, kus uudistasime ülikooli aulat ja loengute ruume. Järgnes ettekanne, kus kuulasime huviga õppimise võmalustest Tartu Ülikoolis. Eveli julgustas noori Eestisse õppima tulemisel, sest nii Tartu Ülikoolil kui ka Tartu linnal on noortele nii paljut ja huvitavat pakkuda.
Tartu Ülikooli Botaanikaaed.
Tartu Ülikooli Botaanikaaed on igati külastamist väärt. Tore oli giidi juhendamisel nii väljas kasvavat kui kasvuhoone sisse istutatud floorat vaadata ja tundma õppida.
Sveni (13 a.) ema kirjutab: Sven jäi ülimalt rahule. Programm oli suht tihe, aga seeest väga informatiivne. Koolis käimine tundus olema üks huvitavamaid punkte, seda aega tundides käia, jäi ta arvates vähe napiks. Peres võeti väga soojalt vastu. Sven jäi reisiga väga rahule. Leidis palju uusi sõpru, kellega ka edaspidi eesti keeles suhelda ja oma keeleoskust täiendada saab. Sven on väga huvitatud veelkord samasugusest projektist.
Eesti Põllumajandusmuuseum
EPM giid Kerle Arula alustas meie programmi leivaküpsetus toas, kus noored odrajahust leivatainast valmistada, leibu ahjust välja võtta ja ise võid teha said. Külastasime ka viljaita, kus noored viljapeadest odraterad välja peksid ja ise jahuks jahvatasid. Lisaks uudistasime muuseumi väljapanekuid ning lõpetuseks suundusime töökotta, kus me Toomase juhendamisel kõik endale võinoa meisterdasime.
Markus (13 a.)kirjutab oma järelkajas: „Mulle meeldis väga, sest kool oli palju parem ja palju kiftim kui Saksamaal. Mulle meeldis ka kooli minna. Meelde jäi koolikell mis oli Mission Impossible filmi viis, seda Saksamaal ei ole. Mulle meeldis ehitada käsitöö tunnis linnumaja, see õpetaja kes meid juhendas oli väga tark. Teised tunnid ka meeldisid, inglise keeles tegin sama asja nagu Saksamaal. Kool on väga ilus, nii väljast kui seest. Meeldis ka et tohtis mobiili välja võtta ja oli wifi igal pool koolis. Koolisöök maitses hästi. Koolitunnid olid põnevad. Ma tahaksin seal koolis käia. Pere meeldis ka väga.”
AHHAA Teaduskeskus
Oma teadusprogrammi alustasime töötoas, kus tutvusime DNA omadustega ja saime katseliselt enda DNA eraldamist proovida. Järgnes Planetaariumi etenduse vaatamine ning iseseisev AHHAA keskusega tutvumine. Teaduskeskuse külastuse lõpuks vaatasime ühiselt teadusteatri etendust „Veevõlud“. Põnevusega jälgisime vee erinevaid olekuid, kohati tundus nagu oleks tegu mustkunstiga. Saime etendusele ka ise kaasa teha.
Jana (13 a.) kirjutab oma järelkajas: Minule meeldis see nädalane reis Eestisse väga. Olen väga tihti juba Eestis olnud, kuid pole veel kunagi näinud, kuidas üks tüüpiline Eesti pere elab, kuigi olen tihti erinevatel külalkäikudel Eestis peredes olnud. Mulle oli eesti keeles kirjutamine ja lugemine väikeseks probleemiks, mis on nüüd hoopis paremks muutunud. Hakkasin ka oma emaga eesti keeles rääkima, mida ma varem ainult Eesti reisidel tegin. Kõik oli hästi planeeritud, vaid môni asi, nagu teatrietenduse vaatamine, polnud nii põnev. Mis mind kõige rohkem imponeeris ja mulle eriti meeldis oli AHAA planetaariumi etenduse külastus. Kuigi istusime ühes väikeses ruumis, oli tunne nagu oleksime otsatus universumis ja planeedid lendavad meist mööda. Ka minu pere meeldis mulle väga, ma õppisin palju ja tahan neid selle eest tänada. Loodan peatsele jällenägemisele nii oma pere kui noortega meie grupist. Ma loodan, et saan sellise toredat reisi veel kord kaasa teha.
PEREPÄEV
Meie nädalasse juhtus ka üks püha - Suur Reede, mille meie PEREPÄEVAKS muutsime. Kes oli väljasõidu plaaninud ja külastas Rakvere linnust, kes külastas perega raba, kes käis Emajõel Lodjasõitu tegemas, kes Aura veekeskuses ujumas. Eranditult kõigil oli päikeseline päev täis ilusaid ettevõtmisi. Suur õhinaga kirjeldasid noored oma perepäeva elamusi.
Reisipäev Saksamaa suunas
Taas teel Tallinna oli meil Leana Kammertönsiga (noortegrupi saatja) tunne, et mitte ainult meie südamest ei jäänud tükike sinna Tatrusse. Noortel olid meeled kuidagi nii nukrad, see tegi endagi olemise kurvaks, samas liigutavad sellised tõdemused ka südant.
Kuid nagu üks pereisa bussijaamas hüvastijätul nii kenasti lausus: „ Nagu ma aru saan, pole see millegi lõpp, vaid algus.“
Ka Miina Härma kooli juhtkond ning õpetajad olid meiega ühtmeelt. Nende toredate tutvuste ja sõpruste tekkimist tahame hoida ning jätkata.
Aeg, mille Eestis veetsime ei unune, kohtumised ja elamused jäävad meeltesse ja südamesse. Tänud kõigile, kes meile seda võimaldasid ja meile selle aja nii ainulaadseks ja eriliseks tegid! Aitäh kõikidele peredele, kes meid nii kenasti vastu võtsid! Rõõm on tõdeda, et meie noored oma seotust Eestiga nii positiivselt väärtustavad.
Maarika Remmert
Projektijuht / noortegrupi saatja
Aprill 2014
