Rahvajõulupuul oli Eesti Maja puupüsti täis. Inimesed, kes kuuluvad mitmetesse organisatsioonidesse, veetsid koos toredat pealelõunat. Ma nägin vanu sõpru ja kohtasin ka uusi inimesi. Seal, keset organisatsioonide väljapanekuid ja etteasteid ning turumüüjaid nägime eestlaste kogukonna vastupanulikku tahtejõudu.
Meil on koorid, tantsurühmad, õppeasutused ja seltsid, skaudid, gaidid, suvelaagrid, heategevusorganisatsioonid, ühispank, ESTO ja EKN. See pealiskaudne nimekiri ei suuda kõiki nimepidi nimetadagi, mis meie kogukond pakub meile. Nende organisatsioonide olevik on tulnud julgusest ja püsivast eestlaste leidlikkusest ja nende tulevikku saab kindlustada sama ühendatud jõuga. Meie organisatsioonid arutavad põletavaid küsimusi, et leida lahendusi, kuidas üle saada puudustest ja vajadusi täita. Me saame neist üle. Koos.
Rohkem kui kunagi varem oleme hakanud laiali liikuma ja kolima kas töökoha või elutingimuste tõttu nii läände kui väiksematesse asulatesse. Organisatsioonid muutuvad ja hõlmavad uusi võimalusi ja lahendusi. Need muutused võib vastu võtta kas meeleheitlikult või lootusega, aga neid ei saa pidurdada. Kõik muutub.
See on, miks korralised pidustused nagu ESTO, on nii tähtsad. Kaugeltki pole nad sümboolsed lõpud, nendel on olnud tähtis osa eestlaste identsuse edendamisel, need toovad kokku globaalset eestlaste kogukonda ja näitavad eestlaste kestmise järjepidevust.
Et olla Eesti kodanik, Eesti riik ei hooli, kus sa oled sündinud. Eesti kodakondsuse seaduse alus on jus sanguinis. See pole mitte ainult diasporaa repatreerumise soov. See peegeldab globaalse eestlaste kogukonna loomupära; mida rohkem, seda parem.
Toomas Tammark
Mida rohkem, seda parem Eesti Elu
Arvamus
TRENDING