Kõigepealt on vajalik avaldada tunnustust Eesti Kaitsepolitseile, et nad õigesti ja rahulikult reageerisid Zuroff'i „lahmimisele“. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu (USAs) valduses on 53- leheküljeline koopia viimase 36. pataljoni ülema, ltn. Harald Riipalu märkmetest, koostatud juba 1943. aastal. Ja Liidu 7-liikmelises juhatuses on mitu amatöörajaloolast. Tutvudes Harald Riipalu märkmetega, leiame sealt info, millise täpsuses pole põhjust kahelda:

1. 36. rindepataljon lahkus Tartust rongiga (53 vagunit) 2. augustil 1942. aastal kell 14.05. 2. Sõit läks üle Valga, Riia, Dünaburgi Novojelnia'sse. Pataljon jõudis kohale 5. augustil. 3. Peale mahalaadimist oli jalamarss 28 km ida suunas, Novogrodeki. 4. Sinna jõudes anti meestele 2 päeva puhkust, et üksuseid kasarmeerida ja end sisse seada vanas Poola sõjaväe laagris.

Ei pea olema matemaatikadoktor, et ajaliselt välja rehkendada üksuse tegevus 7. augustil — päev, millele viitab too Zuroff'i süüdistus.

Ja ka tutvudes Zuroff’i poolt pakutud 16 nimega, siis näib, et need nimed pärinevad Saksa sõjaväe arhiivist, kui meestele omistati tunnustus vapruse eest lahingutes Stalingradi lähistel novembri lõpul ja detsembri alul aastal 1942. 42 sõdurile ja ohvitserile anti Raudrist II klass. Vähemalt nimekirjas esinevad ebatäpsused ja vead viitavad Saksa sõjaväe arhiivi päritolule. Küsimuse tekitab vaid 16 nime noppimine 42-st? Siin võib olla leitud esialgne, käsitsi kirjutatud soovitus enne saksa keelde tõlkimist, sest üksuse sisemine asjaajamine oli eesti keeles!

Nüüd ei jää muud üle kui anda hinnang Zuroff’i tööle. Tegemist on jällegi „lahmimisega“, mida ka varem ette tulnud teistes olukordades. Zuroff’i ja tema peakorteri strateegia on loopida muda hoolega, küllap ikka midagi külge jääb!

Vastamata jääb küsimus — mida õieti taotleb Zuroff? Näidata enda peakorterile oma agarust? Varjutada Iisraeli pinnal toimuvaid sündmusi? Äkki veel midagi välja pressida E

Eesti Vabadusvõitlejate Liit Ühendriikides Y. ANSON, esimees

Märkmed: