Tartu rahvatantsijad vallutasid Riia vanalinna Liivi väljaku (Livu laukums). Paremal on näha Väikegildi hoone (Maza Gilde) millel hoovil töötasid neli päeva järjest eesti sepp ja teised käsitöölised. Temast paremale jäävas Suurgildi hoones (Liela Gilde) oli avatud Esto infokeskus, väliseesti kunstnike näitus, käsitöölaat ning toimusid esinemised. Foto: Riina Kindlam
Läti pealinnas Riias, mistõttu uudiseid selle kohta pole kerge leida. Küllap koguneb neid hiljem, kui juba suurüritus lõppenud ja osalenud koju jõudnud on. Ka eesti press ei pööranud naaberriigis toimunud väliseestlaste tippüritusele erilist tähelepanu. Toome teieni siiski siist-sealt kogunenud infot ja muljeid.
Postimehe reporter Anneli Aasmäe, kes Riias ESTOl viibis, kirjutas 29. juuni lehes, et isegi Riias oli raske leida märki ESTO päevadest. Ta mainis, et kuigi ürituse korraldus lonkas tublisti, nii et esinejad pidid koguni endale ise esinemispaiku otsima, nautisid kohalviibinud sajad väliseestlased siiski üleilmset eestlaste kokkutulekut.
ESTO reklaami peaaegu täieliku puudumise kiuste võis juba laupäeval, päev enne kokkutuleku algust, „komistada“ Riia vanalinnas peaaegu igal tänavanurgal eesti keelt kõnelevate inimeste otsa. Sajad väliseestlased Kanadast, Rootsist, USAst, Austraaliast, Venemaalt ja mujalt olid saabunud 9. ESTO päevadele, kirjutas Aasmäe.
Seekordse ESTO eesmärgiks oli lääneriikides ja endistes idabloki maades elavate eestlaste ühendamine, nendevaheliste sidemete ja koostöö arendamine. Kuivõrd see õnnestus, selgub muidugi edaspidi.
Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel viibisid samuti ESTOl.
President Rüütel kohtus visiidi käigus Läti Vabariigi presidendi Vaira Vike-Freibergaga. Riigipead tutvusid Vaal galerii korraldatud väliseesti kunstinäitusega „Teel koju“ Riia Suurgildi hoones ja viibisid Eesti Meestelaulu Seltsi üle-Eestilise poistekoori „Kalev“ kontserdil.
27. juuni hommikul viibisid vabariigi president ja pr. Rüütel jumalateenistusel kontserdisaalis „Ave Sol“ (endises Peeter-Pauli kirikus), kus enne II maailmasõda tegutses eesti kogudus.
Pr. Rüütel avas seejärel Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi poolt korraldatud näitused „Eesti ehted“ ja „Eesti rahvarõivas kui sümbol“ Läti Ajaloomuuseumis.
ESTO avatseremoonia toimus Riia kongressidemaja ees, kus osales umbes pooltuhat inimest. Kohalviibinuile jäi mulje, et võrreldes eelmiste ESTOdega oli huvilisi vähem.
Oma kõnes kutsus president Rüütel üles säilitama eesti seltside arhiive ja materjale — kirja panema oma lugusid ja elukogemust ning saatma need säilitamiseks Eesti Kirjandusmuuseumi Tartus. President kõneles ka Eesti lipu hoidmisest ning eesti kultuuripärandi säilitamisest kodumaast kaugemal. „Meie tänu kuulub teile, kes te hoidsite paguluses alal eestlust ja eesti kultuuri. Seda ei olnud kindlasti kerge teha, kuid kindel usk ja veenudmus kunagi koju jõuda andsid teile jõudu ja tugevust,“ sõnas Eesti riigipea.
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu president Ylo Anson tõdes, et 15-30 aastat tagasi oli ESTOde siduvaks eesmärgiks Eestile vabaduse nõudmine, kuid nüüd seob meid eestlus ülemaailmsetes mõõtmetes.
Avatseremoonial tervitasid kohaletulnuid ka Riia ja Tallinna linnapead Gundars Bojars ja Edgar Savisaar. Esinesid eesti laulukoorid ja tantsurühmad mitmelt poolt maailmast.
Pärast avatseremooniat toimus kõigi piduliste rongkäik Vabaduse monumendi juurde, kuhu president Rüütel asetas lilled. Pidulised said seejärel jälgida sõjaväeorkestrite vigurmarssimist.
ESTO raames oli avatud hulk kunsti- ja folkloorinäitusi, Riia vanalinnas tegutsesid käsitöökojad, nagu varem plaanitud, ja esinejaid oli rohkesti.
Valguspeol esines paarsada tantsijat ja muusikut ülemaailmsetest eesti kogukondadest.
ESTO raamides toimus IX Eesti Rahvuskongress toimus Riia Ajakirjanike Majas, kus vaeti välismaal asuvate eestlaste suhteid Eesti riigiga.
Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo vaatles oma ettekandes väliseestlaste rolli Eesti jaoks nii eelsalga kui tagamaana mujal maailmas.
Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge rääkis Eesti riigiasutuste koostöösuhetest väliseesti organisatsioonidega ning erinevatest sellealastest programmilistest tegevustest ning välisministri kantselei peadirektor Mart Laanemäe Eesti muutunud välispoliitilise asendi taustal avanevatest arenguvõimalustest Eesti riigi suhetes väliseestlastega.
Rahvuskongress jätkus arutelu ning aruannete kuulamisega. Arutelule esitati kaks resolutsiooni ettepanekut — „Koostöö välismaal asuvate eestlaskondade ja Eesti riigiasutuste vahel“ ning „Eestlased väljaspool Eestit“.
Rahvuskongressil osalesid peale Eesti veel eestlaste organisatsioonide esindajad Austraaliast, Belgiast, Kanadast, Leedust, Lätist, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Tshehhist, USAst ja Venemaalt.
Teleprogrammi „Aktuaalne Kaamera“ teateil tõdeti rahvuskongressil, et praegu on peamine toetada väljaspool Eestit asuvaid eesti koole ning eestikeelseid väljaandeid ja aidata edendada kultuuri- ja majandussidemeid.
Eesti aupeakonsul Kanadas Laas Leivat ütles teleuudistele, et väliseestlaste sisuline töö on informatsiooni levitamine eesmärgiga kutsuda inimesi Eestit külastama ja sinna investeerima.
President Arnold Rüütel nentis, et tänaseks on paljudes riikides tekkinud eestlaskond neist, kes taasiseseisvunud Eestist alles hiljuti lahkusid. Tema hinnangul on mõttekas ühendada hiljuti ning sõja ajal lahkunud eestlaskonnad.
Järgmise ESTO toimumise paik jäigi otsustamata. Kuigi valitsus on nõus rahaga toetama, et leidnud erilist poolehoidu mõte korraldada kõik järgnevad ESTOd Eestis.
Maailmakuulus ajakirjanik Priit Vesilind osales samuti Riia ESTOl Washingtoni rahvatantsurühma Pillerkaar koosseisus. Tema arvas, et ESTOd sellisel kujul, nagu need on siiamaani toimunud, surevad varsti välja. (Eesti ajakirjandusest/EE)
