MIHKEL KÄRMAS FILMIMAS SAKSAMAAL

Arvamus | 22 Oct 2002 | EWR

Eesti Televisiooni (ETV) saate „Pealtnägija” reporter ja nädalalehe Eesti Ekspress ajakirjanik Mihkel Kärmas oli Saksamaal tegemas ETV jaoks kahte saatesarja.
Esiteks viis tema tee koos operaatorist kolleegiga Baierimaale.

Eesti kurjategijate arvele pannakse kogu Saksamaal ca 100 viimase kahe aasta jooksul toimepandud pangaröövi, millest kuus sooritati Nürnbergis. Umbes 80 pangaröövides osalenut on politsei suutnud kinni võtta. Nürnbergi Kriminaalpolitsei kaasabil püüdis Kärmas filmile võimalikult realistlikult konstrueerida nii röövide läbiviimise käiku, kurjategijate kinnipidamist, vanglasse toimetamist kui kohtuprotsesse. Just Nürnbergi Maakohtus, kus peale II maailmasõda toimusid kurikuulsad protsessid Hitleri-rezhiimi kurjategijate üle, mõisteti ka ühele 20-aastasele eestlasest kurjategijale pangaröövide-sarja kõige karmim karistus – 12 aastat vabadusekaotust. Kriminaalkomissar Helmut Benker loodab, et pärast kõnealust televisioonisaadet mõistavad eesti noormehed (nn. „sõdurid”, keda värvati Eestis pangarööve sooritama), et kuritegu ei tasu ennast ära. 100 pangaröövi tõid „tuludena” sisse ca miljon saksa marka. Osa röövitud rahast saadi kohe kurjategijate kinnivõtmisel tagasi. Kui ülejäänud summa jagada röövide ning röövlite arvuga (igas röövis oli vähemalt 4 kaasosalist, kelle vahel saak jagati) ning sellest maha arvata kulud, mis olid seotud kuritegude organiseerimisega (sõidu- ja hotellikulud, relva hankimine, toitlustamine jne.), siis peaks olema selge, et röövid ei tasunud rahaliselt end sugugi ära. Kõige kiiremini tabati üks noormees, kes 45 minutit pärast bussiga Nürnbergi saabumist läks kohe panka röövima ja juba 5 minutit hiljem põgenemiskatsel metroosse vahistati. Selle „reisi” eest kannab ta nüüd 4-aastast vanglakaristust.

Mihkel Kärmas kohtus Saksamaal veel Bundestagi saadiku, prof. dr. Wolfgang vabahärra von Stetteniga (Kristlik-demokraatlik partei, CDU). See Saksa poliitik on kauaaegne Eesti sõber, kes aitas aktiivselt Bonnis üles ehitada nii Balti Informatsioonibürood kui ka hiljem saatkonda. Tema algatusel loodi Saksa parlamendis isegi ainulaadne Balti riike toetav sõprusühing. Oma teenete eest Balti riikide arengule kaasaaitamisel on teda autasustatud 1990.a. Liidumaateeneteristi, 1996.a. Leedu Gediminase Ordeni ja samal aastal veel Eesti Maarjamaaristiga.

Filmiportrees meenutavad von Stetteni auväärset tööd Eesti hüvanguks Lennart Meri, Tiit Matsulevitsh ja Mart Laar.

Mõlemaid projekte toetas tõlkimise ja organiseerimisega Saksa-Eesti Foorum.

Arvamus

Jüri Toomepuu: Trumpi ja vabariiklaste võimas võit (2) (2)