«Eesti on kõige väiksem Euroopa Liidu liikmesmaa, mis püüab ühenduses kaasa rääkida mitte üksnes enda jaoks primaarsetel teemadel, vaid kujundab positsioone sisuliselt kõigis valdkondades. Meie huvides on ühtne ja tugev Euroopa Liit, mis suudab globaalses konkurentsis oma liikmesmaade heaolu ja julgeolekut kasvatada,» ütles Mihkelson riigikantselei ja rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse täna korraldatud ümarlaual.
Mihkelsoni arvates võiks see hoiak edaspidi olla ka Eesti Euroopa poliitika selgrooks.
«Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni läbiviidud kuulamiste põhjal võib kinnitada, et Eesti on päris edukalt sulandunud ühenduse töörütmiga. Tulemuslikult toimib ka siseriiklik otsustusprotsess, kus üks keskne koht on ka parlamendil,» märkis Mihkelson.
Eduka sulandumisperioodi kinnituseks on Mihkelsoni hinnangul ka Eesti elanike valdavalt positiivne hoiak meie liikmelisusele Euroopa Liidus.
Mihkelsoni arvates peaksime seda head eeldust ära kasutades keskenduma teadmistepõhise ehk sügavuti liikuva poliitika edendamisele Euroopa Liidus ka järgmisel tinglikul perioodil.
«Mida laiem ja sügavam on meie poliitikute kontakti- ja suhtlusväli Euroopa Liidus, seda enam on ka võimalik huvisid paremini defineerida ning neid edendada. Erakonnad peaksid pöörama suuremat tähelepanu Euroopa poliitikate väljatöötamisele nii kodus kui poliitiliste perekondade tasemel Euroopas. Selle osaks peaks olema sihipärane teadus- ja rakendusuuringute väärtustamine. Täna aga ei peegeldu poliitilises debatis asjaolu, et enam kui 60 protsenti meie seadusandlusest on seotud ühel või teisel määral Euroopa Liidu õigusaktidega,» ütles Mihkelson eriti poliitikute rolli rõhutades.
Ümarlaud toimus seoses Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga 1. mail viis aastat tagasi. Ümarlaual arutleti küsimuse üle, mida tõi 2004. aastal toimunud ajalooline laienemine kaasa Eestile ning teistele liidu liikmesriikidele.
Toimetas Kajar Kase