Pärnits pöördus justiitsministeeriumi poole, et selgitada välja, kas talle antud auhind kehtib. Täna kinnitas ministeerium Pärnitsale, et tunnustus kehtib.
"Teile anti vägivallaennetuse autasu 18.08.2020, mida tõendab ministri allkirjaga tänukiri. Oleme seisukohal, et autasu andmise hetkel puudu olnud käskkiri ega selle hilisem allkirjastamine ei muuda Teie tunnustuse kehtivust," kirjutatakse vastuses Pärnitsale.
Endine justiitsminister Raivo Aeg allkirjastas möödunud suve 21. augustil käskkirja, millega kinnitas vägivallaennetuse auhinna saanute nimekirja, kuid ühe erandiga: ta lükkas tagasi vägivallaennetuse auhinna komisjoni ettepaneku tänuüritusel oma riietuse ja kõnega, samuti varasemate väljaütlemistega poleemikat tekitanud Mikk Pärnitsa autasustamise osas.
Eelmise aasta 18. juunil leidis aset tseremoonia, mille raames andsid nii president Kersti Kaljulaid kui ka tollane justiitsminister Raivo Aeg vägivallennetusse panustanutele üle auhinnad.
Nomineerituid oli kaheksa: tänavu avaldati tunnustust Eero Epnerile, Kärt Anveltile, Mikk Pärnitsale, Marianne Ubalehele, Anna Markinale, Rita Kaasikule, Sirle Blumbergile ja Kristiina Luhtile.
Pärnits pidas auhinnatseremoonial kõne, kus nimetas Eesti perekonda "lapse ja ka täiskasvanud naise jaoks kõige ohtlikumaks paigaks" ning et "traditsiooniline perekond on lapsele kõige ohtlikumaks kohaks".
https://elu.ohtuleht.ee/599838... Kui kõik on ühine, siis peaks ka oma partnereid ühiselt jagama – kõik naised kuuluvad kõigile, kirjutasid toona revolutsioonilised madrused ajalehele kirja. Bolševik Aleksandra Kollontai, Nõukogude Liidu juhtkonnas kõrgeimasse tippu jõudnud naine, kirjutas, et abielu kui selline tuleb kodanliku igandina kõrvale heita. 1919. aastal arvas Kollontai, et perekond sureb välja, perekond on kodanlik igand, mida pole vaja ei riigile ega inimestele. Egoistliku suletud perekonna asemel tekib suur ülemaailmne proletaarne perekond. https://objektiiv.ee/roland-to...
Eraomand, perekond ja isamaalisus kui väärtused ning neid tähtsaks pidavad ideoloogiad kuulutati vaenlasteks juba 1848. aastal „Kommunistliku partei manifestis".
Perekond pidi marksismi järgi olema üksnes eraomandist tingitud nähtus ning koos eraomandi kaotamisega pidi tähtsusetuks muutuma ka perekond. Selle praktiliseks ettevalmistuseks lõpetati abielude sõlmimine ning hakati neid üksnes formaalselt registreerima. Lapsed eemaldati vanemate juurest ning paigutati eraldi lastekodudesse, -laagritesse jm kasvatusasutustesse. Propageeriti klassivõitlust perekonna sees, vanemate ja laste vahelisi konflikte (legend Pavlik Morozovist jmt).