Paul Wells vaatleb 1. augusti ajakirjas MACLEAN'S ilmunud kirjutises „Let their people come“ põhjusi, miks Kanada keeldub kehtestamast viisavabadust seitsmele Euroopa Liidu (EL) liikmesriigile, sh ka Eestile. Avaldame artikli refereeritud tõlkena.

Sissejuhatuses tutvustatakse Eesti omapärase nimega ametikandjat, E-riigi Akadeemia SA juhti Ivar Tallot ja peatutakse okupatsioonivõimude poolt Eestis toimepandud kuritegudel. Selle sünge taustaga on ilmsesti seletatav eestlaste tõrksus ja umbusaldus valitsuse vastu. Tallo ja tema kolleegide eesmärgiks on ülalmainitu vältimine tulevikus. Siin on üheks olulisemaks teguriks valitsuse tegevuse läbipaistvus. Macleans'i lugejad saavad teada, et tänases Eestis on igal kodanikul interneti kaudu juurdepääs enda kohta riigi poolt säilitatavatele toimikutele või dokumentidele. Vähe sellest — on võimalik teada saada ka nende isikute nimed, kes on neid dokumente vaadanud või nendega tutvunud. Huvitav, kui palju on maailmas riike, mis analoogilist võimalust pakuvad?

Wells nendib, et ehkki ta oma kirjutise algul ütles „Kohtuge Ivar Talloga“, on see pigem metafooriline kõnepruuk, kuna Tallo vajab Kanadasse tulekuks viisat, mis omakorda tähendab, et ta peab oma passi loovutama Kanada Suursaatkonnale Varssavis, kus viisataotluse menetlemisele ja passi edasi-tagasi rändamisele võib kuluda kuni 6 nädalat. Tallo, kes oma ameti tõttu palju reisib, ei saa seda paraku endale lubada ja ta ütleb: „Give me a break, guys.“

Jah, Kanada nõuab Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia ja Tshehhi Vabariigi kodanikelt isegi lühiajaliseks külastuseks viisat. Wells nimetab seda olukorda „mõttetuks külma sõja järgseks pohmelliks“ ja takistuseks, mida Kanada ei aseta teiste (vanade) EL-i liikmesriikide teele.

On irooniline, et Tallo, kes valmistus doktorikraadiks Kanada McGilli ülikoolis ja võiks siinsetele ametnikele pidada huvitavaid loenguid demokraatlikest reformidest, pääseb Vahtralehemaale vaid viisat ette näidates. Wells on veendunud, et totra viisanõude tulemusena kaotab Kanada sõpru maailma ühes kõige dünaamilisemas piirkonnas (Ida- ja Kesk-Euroopas).

Ottawas rääkis Poola diplomaat ajakirjanikule, et viisanõude küsimus on kohtumistel Kanada valitsusametnikega alati päevakorras. Föderaalvalitsuse esindajad ei suuda selgitada, miks Prantsuse kodanik saab näiteks külastada Kanadat vaid passi ette näidates ja samamoodi pääseb poolakas Pariisi, aga Kanada viisata ei pääse Poola kodanikud Vahtralehemaale. Artiklis meenutatakse, et Kanadas elab ca 800.000 Poola ja 430.000 Ungari, Leedu jt. Ida-Euroopa riikide päritoluga isikut. Potentsiaalseid pulmi, matuseid jmt. tuleb sageli ette, kuid nende perekondlike sündmuste tähistamisele on raske pääseda. Miks?

Liberaalist parlamendisaadik Borys Wrzesnewskyj (Etobicoke) on teinud intensiivset tööd viisanõude tühistamise nimel. Ta pole siiani saanud valitsuselt mingit selget ja arukat vastust selle kohta, miks viisanõue ikka veel kehtib.

Kas põhjuseks on tshehhide aastatetagune viisavaba staatuse kuritarvitamine? (Kui mälu ei peta, oli siis tegemist hoopis Kanadasse valgunud tshehhi mustlastega). „Aga see oli ju enne seda, kui Tshehhi Vabariigi läänenaabrid võtsid ta avasüli vastu liitu, mis on märksa suurem ja rikkam kui meie oma,“ ütleb Wells. Või on põhjuseks Ameerika Ühendriikide analoogiline käitumine nende riikide suhtes? Ent Kanada on ometi vaba ja suveräänne riik. See suveräänsus väljendub mehhiklastele, bahaamalastele jpt riikide kodanikele kehtestatud viisavabaduses, ehkki ameeriklased viimastelt viisasid nõuavad.

Wrzesnewskyj kahtlustab, et viisakohustus seisab seetõttu, et keegi pole lihtsalt vaevunud neid aastaid kehtinud eeskirju muutma. Wells ennustab, et 20 aasta jooksul kujunevad EL-i uued liikmesriigid maailmas kõige mõjukamateks maadeks ja Kanadal tuleb maksta kallist hinda oma praeguse lühinägelikkuse eest.

14. aprillil esitas Wrzesnewskyj Kanada Parlamendile seaduseelnõu Nr. 238, milles kutsutakse kehtestama viisavabadust ülalnimetatud seitsmele riigile. Kahjuks on aga sellised ainuisikuliselt esitatud seaduseelnõud teisejärgulised ja nende menetlemisele võib kuluda terve igavik. Wells kutsub seetõttu kõiki lugejaid üles näitama initsiatiivi seaduseelnõu nr. 238 kiirendatud korras läbivaatamiseks ja viisanõude tühistamiseks kõnealuste riikide suhtes, nii et 9. novembriks, Berliini müüri langemise 16. aastapäevaks oleks see küsimus lõplikult lahendatud.

„Võtke käärid kätte, lõigake see artikkel [Macleans'ist] välja, lisage mõned omapoolsed viisakad kommentaarid ja saatke oma parlamendisaadikule Ottawasse. Kirjale pole vaja isegi marki panna. Öelge Ottawale, et külm sõda on lõppenud,“ soovitab Wells. Võibolla tasuks meilgi seda nõuannet järgida?

Märkmed: